Türgi ja Iraani köök

  • Türgi ja Iraani majandusel ning seetõttu ka toitlustamisel on palju ühiseid jooni: mõlemad on võrdlemisi mahajäänud agraarmaad, kus enamik maast kuulub suurmaaomanikele. Primitiivsete maaharimismeetodite tõttu on saagid väikesed, olemasolevaid võimalusi ei kasutata ära.
  • Looduslikud võimalused toiduainete tootmiseks on rikkalikud ning mitmekesised, kuigi harimiskõlbmatut maad on palju, eriti Iraanis. (Põllumajanduslik ala moodustab Türgis 22%, Iraanis ainult 3%). Paljudes kohtades valitseva subtroopilise kliima tõttu kasvatatakse tsitrusvilju, datleid, viigimarju, pähkleid, moone ning viinamarju. Teraviljadest on enam levinud nisu, peale selle oder, riis, hirss jt. Puuvilla- ning seesamiseemneist toodetakse õli. Mäekülgedel ning aasadel peetakse rohkesti loomi: lambaid, kitsi, vähem lehmi, kaameleid, pühvleid, eesleid jt.
  • Ajalooliselt on Türgi kui ka Iraan lähedasi riike, eriti Balkanimaid, Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat tugevasti mõjutanud. Seetõttu on meile paljud õieti siit pärinevad toidud (shashlõkk, kebab, maiustused) tuttavad.
  • Rändrahvana karjadega liikumisest pärinevad sütel või tuhas küpsetatavad toidud. Väga toitvad on pähklitest ning kuivatatud puuviljadest pressitud või küpsetatud maiustused ja koogid. Lambaid ja vasikaid küpsetati vardasse aetult, sageli tervelt. Toite maitsestatakse veini, roosiõli, safrani ning teiste, meil luksusena tunduvate ainetega, mis seal on üsna kättesaadavad.
  • Mitmeroalistel söögikordadel pakutakse pärast maiustusi sageli veel lihatoite.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa