Harilik kanakoole

ladina k: [Ranunculus ficaria L.]

  • Levinud Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas, Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias. Eestis sage, kohati massiline. Ojade- ja jõgedeäärsetes lehtmetsades, põõsastikes ja parkides: salu-, lammi- ja lodumetsas, puisniidul, ka mererannikul. Eelistab varjulisi kohti, ilmselt eelkõige sealse väiksema konkurentsi tõttu. Happeline kasvukoht ei meeldi.
  • Toiduks kasutatakse noori lehti salatisegus. Tarvitatud ravimina skorbuudi, verejooksude ja mitmete teiste haiguste puhul. Keedisega on ravitud loomade luuhaigusi. Noori taimeosi kasutatakse mõnel pool salatina toiduks, süüakse ka mugulaid, kuid võib koguda vaid enne õitsemist ja viljumist. Õitsedes, eriti aga viljade valmides muutub mürgiseks, kõige ohtlikumad on muguljuured. Mahl põhjustab põletusi ja ville, haavandeid nii nahal kui limaskestadel. Sobib suurte alade haljastamiseks kevadise kauni ja rikkaliku õitsemise tõttu.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa