Kilpjalg

ladina k: [Pteridium aquilinum]

  • Kuivades leht-, sega- ja okasmetsades, metsaservadel, raiesmikel, võsastikes. Palu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, puisniidul. Eelistab liivakamaid kasvukohti, kuid võib esineda ka suhteliselt niiskes ja huumuserohkes kasvukohas. Levinud kõikjal üle maakera, puudub vaid polaaraladel, steppides ja kõrbetes. Laialdase leviku tõttu on tal palju geograafilisi teisendeid. Eestis kõikjal väga sage.
  • Risoom sisaldab kuni 46% tärklist, seda kasutatakse mitmel pool toiduks. Temast on tehtud ka jahu, on kasutatud õlle pruulimisel ja kliistri valmistamisel. Mõnel maal on toiduks tarvitatud noori lehti. Kuid kogu taim on ka mürgine, nii lehed kui risoom. Ohtlik on taim söödana hobustele ja sarvloomadele. Mürkidel on omadus looma kehas koguneda ja toime avaldub kuni kuu jooksul peale taimede söömist. Silona on taim ilmselt ohutu, kuid madala toiteväärtusega. Veega pesemisel risoom vahutab, mistõttu on kasutatud pesemiseks. Iseloomuliku lõhna tõttu peletavad lehed putukaid, nii võib neisse mähkida puu- ja juurvilja. Sobib loomadele allapanekuks, tõstab sõnniku väärtust, kuid on oht, et loomad hakkavad neid sööma. Tuhka kasutatakse klaasitööstuses ja seebikeetmisel.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa