Amarant ehk rebashein

Amarant ehk rebashein on üks vanimaid põllukultuure, teadaolevalt on seda kasvatatud 8000 aastat. Pärit on see taim Lõuna – Ameerikast ning seda tundsid hästi nii inkad kui asteegid. Nimi amarant tuleneb kreeka keelest ja tähendab  „mitte kunagi närbuv lill“. Samas on tegu üheaastase taimega. Botaaniliselt pole tegu teraviljaga, kuigi kulinaarne kasutamine on sellele sarnane. Toiteväärtuse poolest on kergelt pähklise maitsega amaranti seemned võrreldavad riisi või maisiga. Seemneid toorelt ei sööda, neid tuleb eelnevalt keeta. Amaranti seemenid saab ka õhkida kui plaksumaisi.
Tänapäeval kasvatakse amaranti Mehhikos, Peruus, Nepaalis ja Ameerikas Ühendriikides ja neid teatakse üle 60 liigi.  Tillukesi amarantiseemneid lisatakse jahusegudesse, salatitesse, suppidesse, hommikuhelvestesse, küpsetistesse.

* Pea pool kilo amaranti võib sisaldada 750 000 seemet.
* Amarandiseemnete värv on varieeruv. Ned on kas kollased, purpurpunased, oranžikad, roosad või valged.
* Amarant sisaldab rikkalikult valke, sealhulgas asendamatut aminohapet lüsiini, mis annab energiat, organismi vastupidavust ja aeglustab vananemist, lisaks metioniini, magneesiumi, rauda ja kiudaineid, samuti B-rühma vitamiine (B2, B3, B5, B6, B9) ja C vitamiini, kaltsiumi, niatsiini, fosforit.
* Mõnedel rebasheina sortidel on ka lehed on söödavad (Amaranthus retroflexus, Amaranthus hybridus). Lehti tarvitatakse soojades maades nagu spinatit ja maitsetaimena. Soovitav on lehti eelnevalt kas aurutada või vokkida, et toitained paremini imenduksid.
* Amarandijahu on gluteenivaba.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa