Riivsai

  • inglise k: bread crumbs
  • soome k: korppujauho või -jauhot

Riivsai on toiduaine, millel on peale tavapärase paneerimise veel mitmeid kasutusvõimalusi.
Riivsai meil ja mujal. Eestlasele tähistab riivsai üht kindlat toodet, mida ta enamasti poest ostab, usinamad aga riivivad seda ise käsitsi või töötlevad masinaga kuivanud saiajääkidest. Ingliskeelse kokakirjanduse kasutamisel tekitab aga hämmingut aine, mis oleks nagu riivsai, kuid mille nimeks on kas fresh, vahel ka soft bread crumbs (viimased kaks sõna esinevad sageli ka kokkukirjutatuna). Ka ingliskeelne dry bread crumbs ei ole mõnikord meie riivsaiaga täpselt kattuv, seda peamiselt tekstuuri poolest. Omavahel asendatavad on kuiv ja värske saiapuru tavaliselt vaid siis, kui retseptis on olemas vastav märkus ning on ka antud asendamise täpne vahekord; ainult paneerimise puhul pole see nõue nii vajalik.

Värske riivsaia ehk saiapuru saamiseks võtke tavaline, mitte väga värske lauasai, eemaldage sellelt koorikud (need võite kuivatada ja siis töödelda tavaliseks riivsaiaks); murdke sisu tükkideks. Väga värske saia tükid jätke paariks tunniks õhu kätte kuivama, keerates üks kord teise külje. Pudendage sai kas sõrmede vahel või töödelge köögikombaini või kannmikseri lõikenoaga kuni soovitatava jämedusega puru tekkimiseni. Värske saiapuru kasutage otsekohe ära, hoidke kuni 7 päeva külmkapis tihedalt suletud anumas või 6 kuud külmutis. Ka võite värskest saiapurust alati teha kuivatatud saiapuru.

Kasutamine. Värske saiapuru leiab sageli kasutust paneerimisel, kus ta annab meie riivsaiast hoopis erineva tulemuse. Teistest tuntumatest kasutusviisidest võib mainida vormiroogade katmist, hautiste, püreesuppide ja kastmete paksendamist, hakkliha jätkamist lihakookide ja ahjupätsi ehk pikkpoisi taignas ning samal viisil ka kalahakkliha puhul.

Kuiv saiapuru. Laotage värske saiapuru ahjuplaadile ja kuivatage 30–60 minutit nii madala temperatuuri juures, kui teie ahi võimaldab. Saiapuru peab olema läbinisti kuiv, kuid mitte pruunistunud, vaid hele. Sälitage kaane all kuivas kohas. Teine meetod, mille tulemuseks on tööstuslikuga rohkem sarnanev toode, alustab koorikuta saiaviilude kuivatamisest kuni kerge pruunistumiseni ja sellele järgnevast töötlemisest kas riivimise teel või masinaga peenestades.

Pruun saiapuru saadakse kuiva saiapuru kuumutamisel pannil väheses võis või õlis. Rasvainet ei tohi aga olla nii palju, et puru muutuks raskeks ja rasvaseks; ka tuleb hoiduda kõrvetamisest. Samuti ei tasu pruuni saiapuru valmistada poeriivsaiast, mis on selleks otstarbeks liiga peeneteraline ja imab otsatult palju rasva.

Kasutamine. Kuiva saiapuru kasutatakse peamiselt paneerimisel pruuni ja krõbeda kattekihi saavutamiseks. Pruuni saiapuru võite kasutada keedetud või blanðeeritud köögiviljade, näiteks roheliste ubade, lillkapsa või spargelkapsa ülepuistamiseks, aga ka keedetud pasta hulka segamiseks, heledaks jäänud vormiroogade üleriputamiseks, mitmete suupistete (nt juustupallide) katmiseks nii atraktiivsuse lisamise kui maitse parendamise huvides. Pruun saiapuru on tore lisand, mille olemasolu tasub meeles pidada ning kasutada teda kõikidel juhtudel, kui mõne roa välimus või maitse vajavad turgutamist.

Mõõtmine. Värske saiapuru mõõtmisel on väga tähtis saiapuru mõõtenõusse lihtsalt käest või lusikalt kukkuda lasta; igasugune kokkupressimine võib saiapuru hulka uskumatul määral suurendada.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa