Hapukapsas

  • inglise k: sauerkraut
  • saksa k: Sauerkraut
  • rootsi k: surkål
  • soome k: hapankaali

Eestlane kuulub nende väheste rahvaste hulka, kes peavad lugu hapendatud kapsast. Seevastu ei jaga paljud teised rahvad meie kiindumust kõige vähemalgi määral, eriti kui kapsast veel keetma-hautama kiputakse. Kui aus olla, ega keeva hapukapsa lõhn pane meidki just vaimustusest kilkama, kuid sööme me kuuma kapsast meelsasti, eriti koos rasvase sealihaga.
Sedasama teevad ka sakslased, kes ühe toiduteadlase humoorika arvamuse kohaselt on rahvusena säilinud just tänu hapukapsale. Nimelt oleks rasvase sealiha rohke tarbimine sakslaste tervise ammu ruineerinud, kui hapukapsas ja selle leiduv piimhape seedimisprotsessidele kaasa ei aitaks.
Maailma silmis ongi hapukapsas kindlalt sakslaste toit ja kannab nii inglise kui ka mõnes teiseski keeles saksa keelest pärinevat nimetust sauerkraut. Just selle nime all kirjutavad sellest eriskummalisest toiduainest ka kokaraamatud nii USA-s kui mujal.
Tegelikult on hapukapsast tuntud ja söödud juba enam kui 2000 aastat niisuguses riigi, mida kahtlustagi ei oskaks – nimelt Hiinas. Hiina müüri ehitavad töömehed olevat oma ühekülgse, peamiselt riisist koosneva menüü rikastamiseks hakanud kapsast üle kallama hapu veiniga. Hiinast võttis hapukapsa üle tuntud vallutaja Tzingis-khaan. Kui kurikuulsaid Rooma leegione turgutas äädikas, siis sajandeid hiljem piki Euroopat kappava hirmuäratava Tatari väejuhi vägede seedimise hoidsid korras moonavooridega kaasasveetava hapukapsa piimhappebakterid.
Sakslased sattusid hapukapsast vaimustusse ning õppisid praktiliste kogemuste kaudu tundma ka selle muid häid omadusi. Õige pea hakatigi hapukapsa abi kasutama pikkadel merereisidel skorbuudi ärahoidmiseks (muuhulgas ka kuulsa inglase James Cooki laevadel), ehkki C-vitamiinist ega selle mõjust ei teatud siis küll veel õhkagi. Saksa soost keisrinna Katariina tõi hapukapsa endaga kaasa Venemaale, kust see koos tsaarivõimuga ka Eestimaale jõudis. Ja küllap oli hapukapsa lõhn jõudnud eestlaste ninna ka saksa parunite söögitubadest ja köökidest.
Pole siis ime, et eestlane nii idast kui läänest tulnud rünnakule lõpuks järele andis. Meie põhjanaabrid seevastu on küll kuidagiviisi nõus sööma toorest hapukapsast tehtud salatit, kuid keeva kapsa lõhn ajab neile kananaha ihule. Kuuldavasti oli eelmise Eesti Wabariigi päevil Helsingis eestlasele korteri üürimisel esmaseks nõudeks: ei mingit hapukapsa keetmist! Nagu kuulda, pole nad oma suhtumist keedetud hapukapsasse muutnud tänapäevani.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Indrek 22.dets 2013 13:10
Artikli autor siiski eksib, väites, et hapukapsast söövad vaid vähesed rahvad. Hapukapsas on küllaltki levinud toit kõikjal Euroopa põhjapool asuvates maades. Prantsusmaal Elsassi piirkonnas on hapukapsas (la choucroute) lausa rahvustoit ja hapukapsast müüakse valmistoiduna peaaegu igas Prantusmaa toitdupoes. Samuti on hapukapsas levinud Belgias.
1