Yorkshire’i puding

  • inglise k:  yorkshire pudding

Igale kirjandusesõbrale, kulinaariahuvilistesy rääkimata, satub üsna sageli ette termin jorkshiiri puding, kuigi üldsegi mitte pudingile sobilikus kontekstis.

Kirjeldus. Kuigi tänapäeva Inglismaal on pudding muutunud järelroa sünonüümiks, ei ole jorkshiiri puding kaugeltki mitte magus, ka pole tal klassikalise pudingiga kuigi palju ühist. Kui seda rooga peaks võrdlema millegi tuntuga, siis sobib selleks üsna hästi pannkoogitaignast vormis küpsetatud ahjupannkook.

Ajalugu. Algselt olevat see panniroog välja mõeldud selleks, et kinni püüda vardas küpsevast lihast väljatilkuvat rasva ja maitsvat lihamahla ning sellisel viisil pakkuda lihamaitset- ja lõhna ka neile, kellele liha ei jätkunud.

Tänapäev. Kui vardas küpsetamine jäi minevikku, hakati pudingit küpsetama ahjus pannil, kasutades maitsestamiseks endiselt praerasva. Pudingi keskosa täidetakse täidetakse vedela, rikkalikult sibulaid sisaldava praekastmega ja serveeritakse eraldi eelroana enne liha ja selle juurde kuuluvat köögivilja. Jorkshiiri puding kuulub kaljukindlalt turistidele serveeritava nn “traditsioonilise inglise lõunasöögi” juurde kui rostbiifi lahutamatu paariline. Kandilises madala ahjuvormis küpsetatud puding lõigatakse viiludeks ja pannakse liha kõrvale. Varem valmis küpsetatud pudingiviiludega vooderdatakse mõnikord ka portsjonanumad, täidetakse tekkinud õõnsus ülalkirjeldatud praekastmega ja küpsetatakse ahjus üle.

Turistid on legendaarsest roast vaimustuses, kohaliku elanikkonna seas muutub jorkshiiri puding aga üha enam nostalgiahõnguliseks rahvusroaks, mida serveeritakse küll söögikohtades, kuid kodudes üsna harva.

Kui pudingitaignasse lisatakse vorstikesi või küpseid rostbiifitükikesi, saadakse omaette serveeritav uus roog nimega toad-in-the-hole, mida võiks tõlkida “kärnkonn augus”.




MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa