Kuivatatud tomat

  • inglise k: sun-dried tomato
  • soome k: aurinkokuivattu tomaatti
  • rootsi k: soltorkad tomater

Tegelikult tuleb siin peatükis kõigepealt juttu Itaalia järjekordsest maailmakuulsast suurhõrgutisest ehk päikesepaistes kuivatatud tomatist, seejärel aga leiate õpetust, kuidas seda hoidist Maarjamaa tingimustes saaks järele teha.

Tomatihoidised. Itaalia perenaine vajab värskeid tomateid või mingit tomatihoidist vähemalt kord päevas. Lõunapoolsete regioonide elanikud, kes tomateid ise kasvatavad, varuvad seepärast endale talveks vähemalt 150 liitrit hoidiseid – terveid kooritud tomateid tomatimahlas, purustatud tomatit, tomatipüreed, -mahla ja -pastat. Nendele lisaks seisavad iga majapidamise hoiuruumis suured saviastjad, mis sisaldavad päikeses kuivatatud tomatipoolikuid koos kapparite, pune, basiiliku, tshillipipra või muude meelepäraste maitselisanditega; kogu see värvi-, maitse- ja aroomiküllus on uputatud heasse oliiviõlisse. Itaallased kutsuvad seda hoidist pomodori secchi (kuiv tomat) ning pruugivad seda kas lihtsalt antipastoks ehk eelroaks või söövad koos leiva ja juustuga; muidugi on pomodori secchi kasutatav ka kõikides teistes roogades, kus tavaliselt tomatit pruugitakse. Niihästi õli kui ka tomatipoolikud on nii teineteise kui maitselisandite lõhnast ja maitsest põhjalikult läbi imbunud ning annavad kas koos või eraldi kasutatuna võrratu maitse nii pastaroogadele, pitsadele, salatitele, vinegrettkastmetele, piruka- ja pastapadjakeste täidistele jm.

Meie tingimustes pole küllaldaselt päikeselisi päevi ning ka päikesekiirguse intensiivus pole meie laiuskraadidel võrdne Sitsiilia omaga. Sellest hoolimata võiks hakkajam kodukokk katsetada tomatite ahjukuumuses kuivatamist.

Ahjus kuivatamine. Kõige paremini sobivad kuivatamiseks piklikud nn ploomtomatid, nende puudumisel võiks valida mitte väga suured ümmargused viljad; kuivamistulemuste ühtluse huvides peaksid ühes partiis kuivatatavad viljad olema võimalikult ühesuurused. Et töö ja ka kasutatud materjal tühiste asjade pärast luhta ei läheks, tuleks võtta tarvitusele lihtsad ja vähe vaeva nõudvad puhtusemeetmed, millest olulisim on säilitusanumate hoolikas pesemine ja ahjus steriliseerimine; ka tomatite eelnev hoolikas pesemine ja köögipaberiga kuivatamine pole sugugi tähtsusetu toiming.

Toiduks tarvitamine. Kuna see, mis tomatitest välja auras, oli vesi, võib ükskõik millises kuivamisastmes vilju vees leotamise teel uuesti paksuks ajada. Värske tomati maitse taastumist loota ei maksa, siiski on leotatud ja seejärel ribadeks lõigatud tomat suurepärane komponent väga paljudes roogades nagu pitsa, pilaff, vinegrettkastmed, kastmed, võileivakatted ja määrded, maitsevõid, kuumad ja külmad tomatikastmed, salatid, pastaroad jne.

Kergelt nahkjad viljad on suurepärane suupiste nii kaalujälgijale kui igaühele, kes sageli midagi näksida või närida ihkab. Päris krõbedaks kuivanud viljad (ka piprakaunad) võib peeneks jahvatada ning kasutada toitude maitsestamiseks kas pulbrina või koos vähese veega pastaks segatuna. Ja muidugi sobivad kaks kuivemat tomativarianti suurepäraselt kuulsaks õlihoidiseks, mille valmistamine käib õige lihtsalt: pakkige kuivad tomatid purki, raputage vahele kuivi pitsaürte (pune ja basiilik) või samade ürtide värskeid lehti ja võrseid; lisage soovi korral mõned terved röstitud või viilutatud värsked küüslauguküüned või tshillipipra tükikesed. Täitke purk oliiviõliga või taimeõliga. Säilitage purki külmkapis, kus ta säilimisaeg on praktiliselt piiramatu; laske enne esimest kasutamist nädal-kaks maitsestuda. Kasutage ära niihästi tomatid kui ka maitsestunud õli, mis suurepäraselt sobib igaks otsatarbeks, eriti hästi muidugi vinegrettkastmetesse.

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa