Uudiskiri Instagram Facebook
 
Hooaeg

Kukeseened koidavad!

Hooaeg

Kukeseened koidavad!

Toimetas Manona Paris
PrindiSoovita sõbrale
Foto: Aldo Luud/Õhtuleht
Kukeseened on esimene metsamaiguline loodussaadus, mis toidulaual suve selgroogu murdma hakkab. Just need esimesed seenenupsud on need kõige värskemad ja mõnusamad, sest suurematel seentel kipub jalg vintskeks muutuma.  
Kukeseened on nn kindla peale minemise seened, sest enamus inimesi tunnevad need eksimatult ära. Vürtsilõhnalist ja maitsvat seent süüakse peamiselt kupatamata. Kukeseened passivad hästi kastmeteks, risotodeks, suppideks, vormiroogadeks - kasutusvõimalus on vaat et lõpmatu.

Valel käsitlemisel võivad kukeseened muutuda ootamatult vintsketeks ja kaotada oma hea maitse. Teisalt ei sisalda nn õige käsitlemine midagi keerulist või enneolematut. Seene jalad lõika ära, sest need on sitked. Seente puhastamisel tuleb vältida vett ning seened kuivalt puhtaks harjata, raputada või pühkida; äärmisel juhul võib hõreda kurna peale asetatud seened veega korraks üle kallata, misjärel tuleks need kohe köögipaberiga kuivaks patsutada. Kuumtöötlemisel peab hoolega vältima kõrget temperatuuri ning liiga pikka kuumutamist.

Kukeseeni on kõige parem säilitada õrnalt kuumutatuna, kui seentest on eemaldatud osa veest. Selleks tuleks seeni kuumutada praeahjus madalal temperatuuril kuni vedeliku aurustumiseni. Seejärel tuleks seened panna kaanega suletavasse karpi, jahutada ja asetada külmkambrisse.

Lühiajaliselt saab säilitada ka või sees praetud kukeseeni, ent mitte üle kolme kuu.
Kukeseeni saab ka kuivatada, lükates nad niidi otsa ning riputades kuiva kohta rippuma.

Seeneusside rünnaku eest kaitseb kukeseeni keemiline tõke, mis väljendub toore seene kibedas maitses ja erilises lõhnas, on kirjutanud Õhtuleht.  Ussitamatus näitab, et kukeseen on seeneriigis suhteliselt ammune ja algeline liik, mis seenekärbeste ja -sääskede ligimeelitamise asemel peletab neid hoopis eemale.

Kukeseenesõber peab arvestama sellega, et tema lemmikroog seedub aeglaselt. Sajagrammine lisanditeta kukeseeneports annab sööjale kõigest 30 kilokalorit. Kuid neis seentes on märkimisväärselt mikrotoitaineid. Oma ilusa kuldkollase värvuse eest võlgnevad kukeseened tänu karotenoididele. Beeta-karoteenist suudab meie organism sünteesida ka  A-vitamiini. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on kukeseentes suurel hulgal D-vitamiini, vesilahustuvatest küllaldaselt erinevaid B-rühma vitamiine, peamiselt B1 ja B3.

Seeneteadlase Erast Parmasto sõnul võib kukeseeni korjata vähemalt 25 meetri kauguselt maantee äärest. Väga tiheda liiklusega teest, nagu Peterburi maantee, võiks minna isegi 100 meetri kaugusele. Seenelise nöökimiseks kipub selline maitsev seen nagu suur sirmik kasvama just suurte teede ääres, kuid ahvatlusele tuleb vastu panna. Linnapargist ja haljas-aladelt seeni korjata ei tohi.

Uued retseptid

Suvikõrvitsa-ricottarullid tomatikastmes

Lihata
Suvikõrvitsa-ricottarullid tomatikastmes