Uudiskiri Instagram Facebook
 
Hooaeg

10 erilise leiva retsepti!

Hooaeg

10 erilise leiva retsepti!

Toimetas Manona Paris
PrindiSoovita sõbrale
Foto: Panthermedia/Scanpix
Leib on eestlaste geneetilises maitsemeeles ja toitumisharjumustes nii sügaval sees, et ilma selleta me lihtsalt ei saa. Toidutare otsis üles 10 lahedamat, uudsemat, võimsamat, ürgsemat ja mõnusamat leivaretsepti oma varamust, mida rahvusvahelise leivapäeva puhul katsetada. 
Leiva ajalugu ulatub nooremasse kiviaega, mil esimesed leivad valmisid algelisel viisil kahe kivi vahel jahvatatud teraviljast ja veest. Küpsetati neid tulistel kividel või tule paistel .

Kergitavad ained, nagu pärm on hilisem leiutus. Esimesed viited pärmile pärinevad 4000 aastast enne meie ajaarvamist Egiptusest. Umbes samal ajal hakati Mesopotaamias kasutama hapendamist. Neid tehnikaid kasutati pigem joovastavate jookide juures ning asjaolu, et läbi selle sai kakukesi söögikõlbulikumaks ja pehmemaks teha avastati suure tõenäosusega juhuslikult.

Leibu on maailmas väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga - tortilja, lavašš, pita, naan, puri, matsa jt. Levinuim on nisuleib. Rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas.

Sõna "leib" on eesti keeles germaani laen ligikaudu meie ajaarvamise algusest.

Traditsiooniline rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili oder. 19. sajandi lõpukümnenditeni lisati leivajahule aganaid, ikaldusaastatel ka muid lisandeid nagu peenestatud tammetõrud, kase- ja sarapuu-urvad, kanarbik jms.

Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas laupäeviti, olenevalt pere suurusest korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel reheahjus küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.

Uued retseptid

Magus-hapu sealiha paprika ja ananassiga

Sealiha
Magus-hapu sealiha paprika ja ananassiga