Uudiskiri Instagram Facebook
 
Hooaeg

10 andamit mardisandile (ja endale)

Hooaeg

10 andamit mardisandile (ja endale)

Manona Paris
PrindiSoovita sõbrale
Foto: Krõõt Tarkmeel/Toidutare
Kui keegi veel ei tea, siis täna, reedel võib ukse taga kuulda laulujoru ning näha mardisante, kes vilja- ja muu õnne vastu oma valutavatele varvastele sooja ning tühjadele kõhtudele täidet otsivad. Kuna poemaiuste või isegi raha andmine tundub ebatervislik ja vaimuvaene, siis kokka ise meeleolukad kaasavõetavad suupisted valmis. Need mõnusad ampsud kõlbavad ka niisama mõnusat kodust õhtut või ka peenemat koosviibimist ilmestama, niiet tee kohe uhkelt! Ja ära siis ka endale hane unusta ahju lükata!
Tähelepanu! Mardipäev, mis on kristlikus kultuuris saanud oma nime kerjusele pool mantlit eraldanud piiskop Püha Martini  surmapäeva järgi (316 – 11. november 397) järgi (ja põhjamaades seostatakse märksa hilisema kirikureformaatori Martin Lutheri sünnipäevaga (1483 – 1546)) on vanadele eestlastele väga tähtis püha! On koguni arvatud, et see oli väga vanal ajal aastavahetus!  See oli periood, mil austati lahkunute hingi, kelle üle valitses surmahaldjas mardus.

Traditsiooniliselt oli mardipäev pigem meestepüha, mil mardisantideks maskeeritud mehed liikusid mööda majapidamisi ja palusid vilja- jms õnne vastu andameid. Vanasti palusid mardisandid Eesti folklooriarhiivide andmetel lauluga pererahvalt liha, kapsaid, vorste, poolikuid seapäid, õlut jm. Lääne-Eestis, kus laulud on olnud lühemad, palub mardiisa aga hoopis mõistukõne abil andeid. Selle peale annab pererahvas martidele koti sisse magusat, õunu, kaalikaid, saia, raha jm. "Andide saamisele vastab mardipere omakorda tänulaulu või sajatusega juhul, kui annid olid väga nirud; enamasti sajatati selliste perede ukse taga, kes sisse ei lasknud."

Hiljem oli tavaks martidel koguned aja pidada nn mardipidu, mille käigus annid omavahel võrdselt ära jagati. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva.

Traditsiooniline mardipäeva toit on valmistatud hanelihast või üldse linnulihast. Hane on peetud veel haldjate kehastuseks ja pühaks linnuks. Mardipäevale nime andnud Martinuse kõrval pühapiltidel on sageli hani. Ühe legendi järgi oli  see lind jutlust kaagutamisega seganud. karustuseks serveeriti hiljem hani piiskopile praetaldrikul.

Teise legendi järgi peitnud ta end piiskopiametisse valimise eest, kuid hani reetnud ta asupaiga.

Eestlastele sobis ka muu linnuliha, näiteks kukeliha söömine pidada kindlustama hobuseõnne. Loomulikult käis ka sea- ja lambaliha ning eriti seapea.

Mardipäev kuulubvanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Selleks puhuks valmistati ka tangu- ja jahuvorste ehk mardimauke. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast.

Uued retseptid

Magus-hapu sealiha paprika ja ananassiga

Sealiha
Magus-hapu sealiha paprika ja ananassiga