Idamaiste roogade mõnu

Igale köökmeistrile, kes eales ihanud kaalu langetada on selge, et parim aeg selleks on paastuaeg kõige selle juurde käivaga.
Tihti võib aga inimestel tekkida tunne (või on selleks omandet eelarvamus), et paastuköök peab olema ilmtingimata kasin. Äärge laske taolisel mõttel üleüldse tõusta, sest koklust („koklus“ on Volks Vaageni sõna köögis toiduvalmistamist saatva mediteerimise kohta, tüüpsõna „mõtlus“) tõeliselt armastav tegelane kogeb juba õige pea paastuköögi puhul hoopis muud: paastuköök on lihtsalt teistsugune ja teistsuguste lõhnade ning mekkidega. Üldse mitte millegi poolest kasinam või viletsam oma värvides ehk lõhnades.
Kallis köökaja. Nii, nagu siin kirjutaval isandal, on ka Sinul ehk tulnud paastuajal ette kiusatust maitsta noidsamu mekke ja nuhutada noidsamu lõhnu, mis tõusevad ninna aal, mil paastu ei peeta. Jaa, noidsamu aroome, mis saadavaid meid suuremate kauplemiskohtade lihalettide grillahjude lähedal – eriti siis kui kohaliku tööstusköökla meister mitmekorruselise grilluuni vastselt tilkuva lihakraamiga avab. Või, hullem veel: mälestused mis mõlguvad meelde meenutelles kaunist romantilist suveõhtut puhkela grilli taga, kui mees või sõber on võtnud oma mehelikus väes ja tahtmises üllatada säristet lambaga no näiteks orientaalsel moel. Tol saatanlikul hetkel tekib mõtteisse virvarr ja kõhust tõusev korin annab märku tõsisest mõttetegevusest: kuidas saavutada sama lähedane tulemus aga nii, et paastu ei murtaks, toit jääks vegetaarne, ent maitseks sama hää. Ja, et sel oleks sama lõhn. Volks aitab nüüd.
Maailma parim maitsestatav vili on riis. Kui tuleb meelde, siis ka sõna „pilaff“ ei tähenda mitte midagi enamat kui riisi. Sestap nood igavikku sumbuvad vaidlused, milline pilaff on „õige“ ja milline mitte. Eks köökamise kogemused ole erinevad nagu inimesed ja rahvuste esindajad, kellega köökmeistrid oma elu jooksul kokku puutuvad.
Volksu ellu ei ole tulnud seni ühtki tegelast, kes paneks pilaffi tomatit või tomatipastat või sealiha või tilli. Volksu pilaffid on tulnud Usbekistani, Tadžikistani, Türgi, Aseri ja Liibanoni traditsioonilistest köökidest. Kusjuures: see hurmav riisiroog on Volksu jaoks tänapäevani usbeki köögi moodu see, millisena isand toda, vanaemale tänu, lapsepõlvest läbi endale ette kujutanud on. Ehk siis riis ei ole plödistet ega jahune, vaid pigem al dente. Hautet lambaliha pilaffis on samas suus sulavalt pehme, täpselt samamoodi, kui sellesse asetet aprikoosid. Juba taamal peab hakkama ninna õrn vürtside kooslus, milles toonivad nelk ja kaneel ning münt, sest ühtegi noist vürtsest pole saanud liiast palju.
Küllap saite juba isegi aru, et paastuajal toimib kõik sama mekkivalt ja lõhnavalt, ainult lamba- või kanaliha pilaffis ei ole. Ja mis siis? Vean kihla, et õed õrnad ei pane liha puudumist tähelegi. Vennad vägevad on aga siis, kui nad tõesti paastu peavad, selleks ajaks juba taltunud ega esita küsimusi: kus mu lihhha om?

Buhhaara pilaff nälgivale sahibile
  • 750 g. metsiku-pikatera ja pruuni riisi segu
  • 150 g. kuivatet aprikoose
  • 2 aedvilja puljonksikuubikut (Volks ei ole puritaan iga kord puljonksi keetma)
  • 5 küüslauguküünt
  • 100 g. kreekapähklaõli
  • 50 g. oliivõli
  • 50 g. taluvõid
  • 7 nelgitera
  • 5 vürtsitera
  • sopsakas kaneeli
  • kolm suurt näpuotsatäit kuivatatud münti
  • maitse pärast soola, vett
Sahibi tuleb muidugi toidu valmimise aoks rahustada tassikese assami teega, mis lauale aurama asetada.

Tulikuumaks aetud pannile läevad või ja kreekapähkliõli, nood peavad sääl leppimisega tegelema seni, kuni või anna allab ja sulab. Samal ajal aprikoosid vähese veega keema ning 10 minutit keeda lasta, et pehmeneksid.
Kui võiõli kuum, siis tolles siivitud küüslauku pisut sirrata. Toopääle kõikse riis koos nelgi- ja vürtsiteradega viieks minutiks sinna sisse pannile pruunistuma, aga mitte ka kõige pikemaks ajaks, eksole. Valmis panna keraamiline pott nii 400 ml. juba valmis kuuma puljonksiga. Tollesse sirratud riis, tu-ge-valt se-ga-da ja ahjukesse 150 pääle hauduma. NB!!! riis on säärane tegelane, et vajab aeg-ajalt segamist. Kui poolküps, tuleb manu anda aprikoosid koos nonde keemise vedelaga, oliivõli, kaneel ja münt ja segada. Ahju veel ning veevedelast haudes vabaneda. Õli hoiab kenasti riisi ähmastumast ning suurepärane pilaff valmis on. Lavaši küllalt poodides. Värskelt pressi alt tulnud granaatõuna mahla ka. Lapsed laulsivad „halleluuja“ juhul, kui te ei lasnud riisil põhja kõrbeda.

tervitelles
Volks
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa