Olgu poelettidel verivorste kui tahes mitut sorti, kodus tehtud vorstidel on ikka hoopis teine mekk. Põnevust lisab see, et põhikomponendid liiguvad ainult asjassepühendatute ringis ning töö teeb käed korralikult veriseks.
Advendiaega kodus on ikka iseloomustanud magusvürtsikad aroomid ja kausitäis maiusi, kus piparkookide ja mandariinide kõrval on oma koht ka pähklitel. Olgu need siis pühadele sobivalt pidulikus kuues ja veidi omamoodi!
Piparkoogist maja valmistamine on justkui jõulupalve - seda tehes saadavad meid head soovid ja väikesed imed. Et need kõik täituksid, anname mõned nipid, mis asja õnnestumisele kaasa aitavad.
Jõuludeks valmistumisel ei tahaks teha mingeid järeleandmisi: jõuluvana olgu ehtne, kingitused rõõmupakkuvad ja toidulaud läbimõeldud. Inimeste kõige oodatuma jõulukingi eest on sel aastal ilmataat liigagi hästi hoolt kandnud. Lumavaip on aga just see, mis jõulupühadest need õiged teeb.
Lume kogus on tohutu, õues möllab tuisk ja torm. Tööle ja koju jõudmine on juba paras katsumus, kes jaksaks veel erinevaid poode pidi tuuseldada.
Läbi aegade on püütud jõulude ajal lauale tuua rikkalikult kõige paremat toitu. Vanasti vahetati silk ja aganaleib sealiha, vorstide ja puhtast rukkijahust tehtud leiva vastu ning lapsed võisid sel päeval laualt oma käega parimaid palasid võtta. Jõulusöömaajal ei tohtinud rääkida ega naljatleda. Lau…
Kuulsin hiljuti üht väga armsat ütlemist: „Perele toidu valmistamine tähendab teistest hoolimist ja neile oma aja kinkimist“.
Detsembri lõpuks on kõik oma esimese verivorstiisu juba rahuldanud. Nüüd tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas serveerida jõululaual vorste nii, et need pakuks uusi elamusi. Kui verivorstid olemas, tekib küsimus, kuidas saaks need korralikult läbiküpsenuks
On peresid, kus igal aastal pakutakse ühte ja sama ning üllatamine ei tule kõne allagi. Sült, verivorst, seapraad - vana hea klassika õigustab ennast alati. Aga kui siiski tahaks midagi uudset ja põnevat?
Käes on viimane aeg sõpradega üks mõnus glögiõhtu maha pidada, sest päevad jäävad aina lühemaks.
Seekord võiks jõulud veeta ilma traditsioonilise seapraeta. Põnevaid maitseid eri maailma paikadest kokku noppides sain ma täiesti ebatavalise jõulumenüü, mis rõõmustab eelkõige lahjema toidu austajaid.
Küllap troonib igas kodus jõululaupäevast kuni uue aastani, vahel isegi kuni kolmekuningapäevani suur maiustustevaagen. Oleks igati tore, kui vaagnal leiduks lisaks šokolaadikommidele, õuntele ja mandariinidele ka pähkleid, kuivatatud puuvilju ning rosinaid.
Eesti kodudes on ikka tavaks olnud jõuluks tuua lauale seapraad hapukapsaste ja ahjus küpsetatud kartulitega. Kogenud kodukokkaja meelest pole neis roogades midagi keerulist, kuid algajate armee on ka üsna suur.
Euroopalikule jõululauale on ajast aega kuulunud liha. Enim on harjutud sööma sealiha, kuid miks mitte pakkuda vahelduseks jõululaual hoopis veiselihast, kanast või kalast valmistatud praadi.
Märkamatult on jõudnud kätte aeg, mis alles mõne nädala eest nii kaugena tundus - jõuluootusaeg. Paljudes paikades on juba üleval tohutud jõulukuused ning kaupluste vaateaknad pilgutavad juba ammu ostjale silma.
Piparkoogid on klassikaliseks jõulumaiuseks ning miks mitte proovida ise taina tegemist. See polegi nii keeruline kui alguses ehk paista võib. Samm-sammulise õpetuse abil valmistad ise maitsva taina.
Jõululaud on enamikus kodudes traditsiooniline ja ehtsalt eestimaine. Ent väike vaheldus kulub marjaks ära: olgu siis liha uues kuues või teistmoodi lisandid prae juures.