Vesielukad! Vesielukad!

Allikas: Eesti Naine Autor: Karl Martin Sinijärv
Maikuus ei lähe eestlane enam kalale, sest jää on kadunud. Ega lähe veel vastset suvekala nõudma. Küll aga tahaks ihule kergemat karistust, leebemat kosutust. Sestap siis mõtlesin: olgu peale suve-eelsel ajal vesielukatest üks lugu.
Aga niisugustest poodsetest vesielukatest, millele hea perenaine küüned taha saab ka säherduse kevadilmaga, mil hea koer peremeest välja ei tiri. Meenus seitsmekümne aasta tagune reklaamlause: “Ei ETK püügiriistade käest pääse ükski vesielukas!” Ja ega eesti naiste võrgust ole ükski püüdmist väärt mees senise kuue kuni üheksa tuhande aasta jooksul teadaolevalt välja lipsanud. Noneh.
Ühtlasi vabandan, et mu retseptides on toiduainete kogused tihti natuke ebamäärased. Aga kuulge, head inimesed! Ma tõesti ei mõista teha kogust “neljale”, kui üks meist võin olla näljane mina, teine näksimishuviline Sina, kolmas juhuslik taimetoitlasest kontvõõras ja neljas hoogne mees, kes tahaks “ükskõik mida ja kähku”.

E-sushi
  • musta leiba
  • heeringafileed
  • kilufileed
  • mitut masti sibulaid
  • hapukoort
  • ilumeelt
Mis pattu salata, tegelikult räägime siinkohal ikka ja jälle kiluleibadest. Sest üks – kiluleivad on head. Sest kaks – kiluleivad meeldivad eesti meestele ja eesti naised meeldivad eesti meestele. Sest kolm – kiluleib ongi olemuslikult kodumaine sushi: teraviljasaadus pluss kalaline pluss maitseleevendaja pluss maitseelavdaja. Mis siis, et keskmine jaapanlane jookseks hapukoort nähes puu taha. Keskmine eestlane läheb toorest kala vaadates sinnasamma ja sääl nad siis kohtuvad. Lepivad ära ja naudivad vastastikku.
Kilu ja leiba annab vormistada nõnda, et jaapanlane iluledes asja ära maitseb ja aru saab. Eestlane aga võõristab kuva, ent ei ometi maitset. Must leib lõika väikesteks nelinurkadeks, kata need hapukoorega, pane heeringaviilud peale, seo rohesibulaga. Rohesibula võid laiema sidumiku huvides terava noaga ühelt poolt lõhestada. Porrujuppidest lükka sisemine osa välja ning kasuta leivakoorikuid ja heeringaservasid. Seejärel kasuta fantaasiat. Välja näeb nagu Jaapan, maitseb nagu Eesti.

Allikas: Eesti Naine

Kahe tursa möks
  • 200 g tursamaksakonservi
  • 200 g suitsuturska
  • 3 keedumuna
  • 1 suur sibul
  • musta leiba
  • sidrunit
Muna ja sibulaga tursamaksaködi on vana tuttav asi pooltes Eesti köökides. Pole ju lihtsamat kui avada tursamaksakonserv, kallata see purki, hakkida paar keedumuna ja üks suurem sibul ning see kõik võileivapealiseks monteerida. Mulle aga tundus see saadus tera rammusavõitu. Maitsegi na intensiivne. Sestap soovitan lisada tursamaksaga võrdses koguses suitsuturska. Ja veel kord kogu värk plödiks vajutada. Muidugi võib munavalged ka suuremate tükkidena sisse jätta, et pasteetidega segi ei läheks, kui liuatäied lauatäiel. Ja sidrunimahla ja värskelt purustet musta pipart. Ideaalne röstsaiapealne, ent ka maitsestamata praetud valge kala juurde perfekt.

Kodujuustusalat mitme vesielukaga
  • kaks väikest karpi kodujuustu
  • 100 g vähisabu
  • 100 g krevette
  • neli pulka makrat
  • pool suurt värsket kurki
  • majoneesi, sidrunit
  • soola, pipart
Tolle salati tõi kodulauale mu aulik abikaas. Paar korda sõin ja siis söandasin järele teha, sest näljane naine oli laekumas ja vaja oli midagi: a) kiirestitehtavat, b) maitsvat. Ega muud kui komponendid kauplusest ja viis minutit hakkimist pluss poolteist minutit segamist. Asja võlu on suuresti ka selles, et ei pea ju vähi-krevetiga eelarvet lõhki punnistama. Võib kombineerida või teha ainult makraga – mõte jääb samaks. Selles salatis tuleb hakkida ainult värske kurk ja majoneesi lisamine sõltub otseselt sellest, kui palju vedelikku tuli sestsamast kurgist, kui vedel oli kodujuust ja kas vesielukate leem sai kõik salati sisse. Haki kurk ja makra, lükka vesielukad kaussi ja kodujuustud takkaotsa. Pigista pool sidrunit mahlana hulka, kääna ringi, pane paar lusikatäit head paksu majoneesi. Kääna veel ja maitse. Soolasus sõltub vesielukate soolasusest, sestap võib siinkohal ainult veidi pipart anda ja tiba oodata. Kui tuli liiga vesine, kurna liigne vedelik kausikesse ja kasuta tomatisalatis.

Mitmekorruseline uhhaa
  • kanakonte või -koibi
  • suur klaas valget veini
  • sibulat, loorberit, tillivarsi
  • külmviljakotike (või värskeid kodumaiseid juurikaid)
  • punase ja valge kala fileed
  • maitserohelist
Venelased ikka oskavad seda va kalasupi nõksu. Et teha kalasuppi, tuleb alustada kanasupist. Kanapuljongist. Mina keetsin leeme neljast poolkoivast, aga eks võib ju tiibu või suvalist jäänuk-konti kasutada. Kuna täna vesieluka-lugu, siis ma keedukoibadega retsepti ei teinud, sõin naasama ära. Aga puljongis võiks nüüd keeta veidike marlisse keeratud rämpskala: kiisku ja särgesid jne. Et leem õigem tuleks. Ja sibul ja loorber ja tillivarred. Klaas valget veini on just siin õige sisse valada ja sisse keeta. Kui prügikala pole, paneme ainult veini ja keedame lahtiselt minutit viis. Siis on leemepõhi valmis. Edasi võime rahulikult kasutada külmvilju – pakike sisse ja minutit viis tulist tuld. Siis praesibulat ja sõrmeotsasuuruseks tükeldet kalafileed. Valget ja punast, ma tegin forelli ja tursaga ja sai hea küll. Luuvabad tükid peavad olema, sest supi sees ei oska peenkonti eeldada. Paar minutit ja valmis. Maitserohelist peale.
NB! Külmutet juurikasegud on vabandatavad ainult seni, kuni värsked asjad turule pole tekkinud. Suvel sellise retseptiga küll kvaliteedikontrollist läbi ei pääse. Ja tükeldamist, oh paraku, on rohkem.

Beibeforell
  • beebiforell per sööja
  • ingverit, tšillikauna, küüslauku
  • head toiduõli praadimiseks
  • soola, pipart
Seda tillemat seltsi lõhelist kipuvad me kauplused – kes nad vähegi teda müüvad – nimetama beebiforelliks. No ei ta ole miski tita, ideaalis võiks ta noor jõeforell olla. Ent praadida see väikeloom sobib, ilu poolest pigem beibeline kui beebiline. Vali sellises suuruses, et mahuks su pannile, muidu pead ikkagi päid-sabu lõikuma. Ma praadisingi ahjupannil, aga gaasileegil. Hoia enne tunnike toatemperatuuril, et praadides keskelt tooreks ei jääks. Koori ingverijuurikas ja tee temast palju pisikesi ribasid, haki ka kaunake kurja punast pipart. Tee sakilise noaga kummalegi kalaküljele tollise vahega sisselõiked selgrooni. Pannil aja korralik kiht õli kuumaks – aga mitte suitsemiseni –, heida sinna hulka ingveriribasid ja tshillihaket ja viska särisevasse õlli kala. Sõltuvalt kala paksusest prae kolm-neli minutit, siis keera kahe pannilabida abil ettevaatlikult ümber. Keera tuld vaiksemaks. Riputa üle toore ingveri ja tshilli ja peeneks hakitud küüslauguga. Lase veel tubli neli-viis minutit praadida. Valmis. Rohkema õli ja väiksemate kalade puhul käib kõik kaks korda kiiremini.

Krõbekõrbe ahjulõhe
  • 800 g lõhefileed
  • 200 g kirsstomateid
  • majoneesi
  • peterselli
  • riivsaia
  • soola, pipart
Võta selline tükk lõhefileed, mis vabalt ahjupannile ära mahub. Pann õlita kergelt sisse ja pane kala pannile, nahk allapoole. Võia seda kala majoneesiga, riputa üle soola ja pipraga. Siis piserda sidrunimahlaga. Haki peterselli ja riputa kalale. Kõige lõpuks pane näpuotsaga ühtlane kiht riivsaia. Lõika mitu kamalutäit kollaseid ja punaseid kirsstomateid pooleks ja raputa ümber kala. Võib rohkemgi panna, kui meie pildil näha, sest muidu jääb vältimatu kalarasv liiga kõrbenuna paistma. Kuigi õigupoolest on see koos tomatitega hea. Küpseta hoolikalt vaadates 25-30 minutit 175 °C juures. Keera tarvidusel kuumust kõrgemaks või madalamaks. Lihtne riis või makaroniroog võiks samal ajal ülemisel pliidil valmis keeda.

Hernestega praekala
  • 200 g pakk magusaid külmherneid (nt Apetit)
  • 600 g tursafileed (vms valget luuvaba kala)
  • soola, sidrunit
  • jahu, võid
  • maitse järgi küüslauku
Magusad tillukesed külmherned on ah-mis-head, kui neid rohke kuuma terevõi sees ülikergelt praadida-sulatada ning ainult tsimarukene korralikult hakitud küüslauku viimasel hetkel juurde lisada. Ja paar näputäit värskelt purustet musta pipart. Kalaks on imelisim tursafilee, ent head on ka haug, koha, hai, võikala või mõni teine valge meriloom. Peaasi, et tundlikud näpud nopiksid kalaihust kahtlased luutorkijad välja. Siis tuleb kalatükk kergelt jahus ümber keerata ja võis praadida. Serveerida herneste ja sidrunikilluga. Soola ja pipart pangu iga sööja oma maitse järgi.

Mereline jäätisetilk
  • Merekivikese komme
  • austrikarbipoolmeid
  • erinevaid jäätisi
  • sobivaid kastmeid
Vesielukate teemal on kaunis raske magustoite välja mõelda. Olen lugenud Prantsuse peentest kokkadest, kes kodukülmetet jäätisepallide vahele kuulikese soolast ookeaniveest parfeed peitsivad, aga… nojah. Esiteks ei tahaks eestlane merevett oma magusroas kindlasti mitte näha ja teiseks on Läänemeri ju üks paras järv. Et kräksakat soolast veeudu me siit niikuinii ei saaks.
Seega sai mõeldud välja ilmharilik jäätis. Aga serveerigem teda austrikarpides ja ampshaaval. Austrikarbid säragu merekivikommidest alusel. Vastavalt jäätise värvile tilgake shokolaadisousti või vaarikamoosi või vanillikastet. Ja ongi ilus. Mina ei jaksa korraga palju jäätist süüa, ent tsimarukene kuluks ikka marjaks. Just paraja austri jagu.
Sestap soovitan kõigil proovida austreid. On jah kallid. Kui mõtelda, et üks amps maksab kuni kolmkümmend krooni. Aga kui vaadata, et sellest ampsust jääb kaks kena magusroakausikest, siis pole hinnal hullu. Maitse meeldib või ei, aga karbipoolmetelt võib serveerida mida iganes. Ja kui mida iganes serveerida ei taha, kasutagem peenrakaunistusena.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Kati 17.märts 2009 04:48
Väga hea oli!
1