Rabarberit tuleb süüa mõistlikult

Autor: Tea Raidsalu, Heivi Peterson
Kevadel, mil moosipurgiread keldririiulil on hõredaks jäänud ning isu värske järele on suur, pakub toidulauale meeldivat vaheldust aianurgas laiutav kodumaine rabarber.
Rabarber, mis varakevadel lahkelt oma punakasrohelisi leherootse, mida rahvasuus varteks kutsutakse, koogisse ja kissellisse pakub, on küll üks esimesi kohalikke rohelisi toite, pole see Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudi toiduaineõpetuse õppetooli assistendi Tagli Pitsi sõnul siiski eriline vitamiinipomm. «Taimes on vähesel määral C-vitamiini, eri andmetel 7-35 mg 100 g kohta, suhteliselt palju kaaliumi (300 mg 100 g kohta) ning kaltsiumi (umbes 70-80 mg 100 g kohta),» selgitas Pitsi.
Rabarber on eelkõige väärtuslik selle poolest, et ta sisaldab rohkesti kergesti omastatavat kaaliumi, mis aitab säilitada normaalset südametööd ja vererõhku ning vererõhku ja südametegevust reguleerides ära hoida südameatakki, ajurabandust ja ohtlikku südamearütmiat.

Kerge kasulik suutäis

Nii nagu teistes taimedes, on rabarberiski üsna märkimisväärsel hulgal kiudaineid, mida meie organism otseselt ei omasta, kuid need on normaalses seedetegevuses hädavajalikud koostisosad. Just kiudainerikkusel rajanebki selle kõhukinnisust vältiv toime.

Kõige rohkem on rabarberis vett, ligikaudu 90 protsenti toorete rabarberite leherootsude kaalust. Valke on tühiselt, kõigest alla protsendi, rasvu esineb vaid jälgedena. Magususega pole lood samuti kiita, sest süsivesikute osa küünib kõigest paari protsendini. Rabarber sobib hästi nende menüüsse, kes soovivad hoida saledat joont, sest 100 grammi söömisel saab organism energiat kõigest 12-16 kcal.

Sobib koos piimaga

Arvatavasti seostub rabarber paljudele, kes on seda toorelt maitsnud, väga hapu maitsega, mis näo krimpsu kisub. Seetõttu leiab rabarberitükk tihti tee suhkrutoosi, et suutäis pisutki maitsvam saaks. «Iseloomulikku haput maitset tekitab oblikhape,» selgitas Tagli Pitsi ja lisas, et suhkruga ei tasuks siiski liialdada.

«Et oblikhape seob kaltsiumi, peaksid inimesed, kes niigi tarbivad vähe kaltsiumi, vältida selle söömist,» hoiatas Pitsi. Rabarberitoidud pole soovitatavad luude hõrenemise, maksahaiguste ning oblikhappest koosnevate neerukivide korral. Selleks, et rabarberit süües säiliks organismis vajalike ainete tasakaal, tuleks tarbida palju piimatooteid ning toidu valmistamisel kasutama piima või koort.

Tasub ka meelde jätta, et kasutada tuleb noori leherootse, sest vanemad on puised ja neis on rohkem oblikhapet. Soovitav ka süüa pigem leherootse kui lehti, sest neis on oblikhapet kümme korda rohkem. Kui rabarberit just iga päev suurtes kogustes ei sööda, ei tekita oblikhape probleeme.

Rabarberist valmistatakse salateid, kooke, magustoite ning seda säilitatakse sügavkülmikus, sellest keedetakse moosi, mahla või kompotti või hoopis kuivatatakse.

Sufleeomlett rabarberiga
4 -le

Tainas:
  • 3 muna
  • 2 sl suhkrut
  • taluvõid praadimiseks
  • serveerimiseks Chillisokolaadi (a'la Meira maitseaineveski )

Täidis:
  • 4 väiksemat rabarberivart
  • 3 sl mett
Tükelda puhastatud rabarber. Tõsta rabarberitükid kuumakindlasse nõusse, lisa mesi. Kuumuta kuni rabarber on kergelt pehme, kuid ära keeda katki.
Taina valmistamiseks vahusta munakollased koos suhkruga senikaua kuni suhkur on sulanud. Seejärel vahusta munavalged tugevaks vahuks ning sega munakollaste juurde.
Sulata või madalal kuumusel. Kui praepann on kuum, kalla tainas pannile. Küpseta kaane all, ilma ringi keeramata, 4 omletti. Kummuta omlett ettevaatlikult taldrikule, tõsta keskele rabarberi-meesegu ja puista peale chiliisokolaadi, keera omleti serv peale. Serveeri kohe.

Rabarberipirukas kardemoniga

4-le

Põhi:
  • 100 g võid
  • 2 dl jahu
  • 0,5 tl küpsetuspulbrit
Täidis:
  • 400 g rabarbereid
  • 1 sl suhkrut
  • 1 sl kartulijahu
Kreem:
  • 4 munakollast
  • 4 sl suhkrut
  • 1 dl 20 % hapukoort
Peale puistamiseks kaneelisuhkrut ( a’la Meira)

Pane ahi 200 kraadi juurde sooja.
Sulata või ja jahuta. Sega jahu ja küpsetuspulber omavahel korralikult läbi ja lisa jahutatud või hulka.
Aseta tainas võiga määritud pirukavormi (läbimõõduga 20–24 cm). Et tainas ühtlaseks kerkiks ning suuri õhumulle ei tekiks, torgi tainas kahvliga läbi. Küpseta pirukapõhja enne täidise peale panemist umbes 10 minutit 200 kraadi juures.
Lõika puhastatud raberber tükkideks ja tõsta eelküpsetatud pirukapõhjale. Puista rabarberitükkidele suhkru ja kartulijahu segu.

Kõige lõpus valmista kreem. Vahusta munakollased suhkruga kergelt läbi, lisa hapukoor. Vala segu rabarberitükkidele ja küpseta 200 kraadi juures umbes 25 minutit. Küpsenud pirukale raputa peale kardemoni-kaneelisuhkrusegu.

Rabarberi-banaanisalat

4-le
  • 8 dl puhastatud ja tükeldatud rabarberit
  • 2 sl suhkrut
  • 4 sl vett
  • 2 banaani
  • 3 sl meelikööri ( või suhkrut)
Koori banaanid ja tükelda.
Sega suhkrust ja veest siirup. Kuumuta rabarberi tükke kergelt suhkrusiirupis, umbes 3 minutit. Peale kerget keetmist tõsta rabarberitükid kaussi, lisa tükeldatud banaanid ja sega ettevaatlikult. Maitsesta meelikööriga ( või meega). Enne serveerimist lase salatil maitsete ühtlustumiseks külmikus veidi aega seista.
Serveeri jäätise või vahukoorega.

Rabarberisalat spargliga
  • 500 g rabarberit
  • 1 purk kergelt soolatud spragleid (205 g)
  • 1 liiter salatit (jääsalat, lehtsalat)
  • 1 kimp murulauku
  • 2 sl võid
  • 3 sl suhkrut
Kaste:
  • 1 šalottsibul
  • 3 sl valgeveini äädikat
  • 1 tl mett
  • 1 tl soola
  • 6 sl head oliiviõli
Kaunistuseks:
  • Granaatõuna seemneid
Puhasta ja tükelda rabarber. Nõruta spargel soolveest ning tükelda. Sulata või pannil, lisa rabarberitükid ja kuumuta 3 minutit. Puista peale suhkrut ja kuumuta kuni suhkur sulab, tõsta pann tulelt.
Kastme valmistamiseks puhasta šalottsibul ja haki peeneks. Tõsta kaussi ja lisa eelnevalt omavahel segatud veiniäädikas, mesi ja sool. Kõige lõpuks lisa õli, sega.
Rebi salatilehed tükkideks, tõsta suurele alusele ja puista peale spargli tükid, hakitud murulauk ja kergelt läbi keedetud rabarber. Kalla üle kastmega.
Kaunista granaatõuna seemnetega ja serveeri soolaste kõrsikute ja Parma singiga.

Artikkel ilmus 17.mai.2006 Postimehe lisas "Terviseleht" 
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa