Kõrvitsast jaokaupa

Allikas: Eesti Naine Autor: Maire Suitsu
Soodsal kasvuaastal on tegu, et kõiki kõrvitsaid ära tarvitada. Õnneks säilib kõrvits kaua ja pakub mitmeid valmistamisvõimalusi.

Rikkaliku saagi puhul võiks ühe või kaks eriti värvikat vilja jätta eluruume kaunistama. Normaalses toaniiskuses säilib kõrvits varakevadeni ning on siis veel täiesti söömiskõlblik.
Pese säilitamiseks mõeldud kõrvitsad mullast ja prahist puhtaks ning kuivata hoolikalt. Erilist tähelepanu pööra koorele, mis peab olema kõva, täiesti terve ja ilma ühegi pehme kohata. Väga tähtis on ka varrejäänuse olemasolu, sest varre eemaldamisel tekkinud koorevigastuse tõttu võib kõrvits rikneda. Just seepärast ära kunagi kasuta varrejuppi vilja kandmiseks.
Oma aias jäta säilitamiseks mõeldud viljad varre külge võimalikult kauaks, et vili saavutaks sordile omase värvuse ning koor muutuks läikivaks ja kõvaks. Niiskete ilmade korral aseta vilja alla mädanemise vältimiseks lauatükk.


Tervislik ja maitsev

Kõrvits on maitsev ja tervislik toiduaine. 100 g kõrvitsat annab kõigest 27 kcal, ligi neli korda vähem kui kartul ja kaheksa korda vähem kui rukkileib. Kõrvits ei saa küll kiidelda C-vitamiini rohkusega, kuid sisaldab ohtralt pektiini. See on organismile vajalik, sidudes mürgiseid aineid ja kiirendades halva kolesterooli väljumist. Eriti kasulik on kõrvits jämesoolepõletiku ja ateroskleroosi põdejatele. Kõrvits aitab välja viia organismi kogunenud vett, sest sisaldab märkimisväärselt palju kaaliumiühendeid ja samas väga vähe ebasoodsaid naatriumisoolasid.
Kõrvitsast saab muudki maitsvat kui üldtuntud marinaadhoidist. Kõige praktilisem on valmistada kõrvitsast tihke püree, mis säilib suurepäraselt külmutatud kujul õhukindlalt sulguvates karpides või külmutuskottides. Püreest saab kiiresti ja hõlpsalt kõrvitsamarmelaadi, kõrvitsasaia või -pannkooke, aga ka mannapõhjalist kõrvitsasuppi või -putru. Kõrvitsapüreed sobib lisada maitseks ja värviks ka kartulipudrule, riivitud toore kõrvitsaga aga võib asendada osa pärmitaina rasvainest. Ning muidugi saab püreest ka maitsva lahtise kõrvitsapiruka täidise.


Kasulikud seemned

Kõrvitsaseemned sisaldavad kuni 50 protsenti taimerasva ja kuni 40 protsenti hinnalist taimset valku. Rikkad on need ka C-, E- ja A-vitamiinide poolest. Veel leidub kõrvitsaseemnetes rikkalikult tsinki, mis on suurepärane antioksüdant. Tsink mängib tähtsat osa naha tervishoius ning haavade paranemisel. Seemneid on pruugitud kõhu-usside väljutamiseks, alternatiivmeditsiin leiab neist abi eesnäärmehädade ennetamisel ja leevendamisel, samuti põietalitluse korrastamiseks.
Ahjus või kuival pannil küpsetades muutuvad kõrvitsaseemned mõnusaks suupisteks, mille maitse ei jää pähklitele sugugi alla. Tarvita neid suupisteks, purustatud kujul aga pähklite asemel müslis ja küpsetistes.


Kuivatatud kõrvitsaseemned

Eemalda seemnete küljest pehme kõrvitsaliha, kuid ära neid pese. Laota seemned ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile; küpseta 125 °C juures 20-30 minutit ehk kuni seemned on kuldkollased. Küpsemise jooksul keera ja liiguta seemneid paar-kolm korda pannkoogilabidaga.


Kõrvitsapüree

Eelkuumuta ahi 200 kraadini. Lõika kõrvits umbes poole kilo raskusteks sektoriteks, eemalda pehme sisu; seemned hoia kuivatamiseks. Määri lõikepindu kergelt õliga; aseta sektorid püstiasendis ja piisavalt suurte vahedega fooliumiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta umbes 45 minutit; lase jahtuda. Kaabi küpsenud sisu koore küljest lahti ning töötle kannmikseri või köögikombaini abil püreeks.
Kõrvitsat võib ka keeta, kuid siis jääb püreesse rohkem vett. Kui tahad niisugust püreed kasutada kõrvitsakoogi täidises, peaksid püree kallama mitmekordsest marlist kotti ja laskma 12 tundi jahedas kohas nõrguda.


Lihtne vormisai kõrvitsaga

4 dl jahu
1 tl söögisoodat
suur näputäis soola
(soovi korral 1 tl kaneeli ja 1 tl muskaati)
3,5 dl suhkrut
2 muna
2,5 dl väikesi kõrvitsatükke ja 0,5 dl vett või 2 dl valmispüreed
1 dl õli

Keeda kõrvits väheses vees pehmeks, kurna, suru läbi sõela ja jahuta. Lisa lahtiklopitud munad, suhkur ja õli ning sega hästi läbi. Sega kuivained omavahel. Kalla mõlemad segud kokku ning sega sõrmedega ühtlaseks, vältides sõtkumist. Tõsta tainas 25x12 cm suurusesse küpsetusvormi, silu pind märja käega tasaseks. Küpseta ahju keskosas 175 °C juures 55-60 minutit. Sai on küps, kui pätsi keskele torgatud tiku külge ei jää tainast. Jahuta vormis 10 minutit, seejärel kummuta restile ja lase täielikult jahtuda. Sai saavutab parima maitse ja mahlasuse, kui hoiad seda ööpäeva toidukilesse pakituna külmkapis.


Lahtine kõrvitsapirukas

150 g küpsetusmargariini
3 dl jahu
1 muna
Täidis:
4 dl tihket kõrvitsapüreed
2 dl kohvikoort
1,5 tl muskaati
1 tl ingverit
1 tl kaneeli
3 muna
2 dl fariinsuhkrut
1 tl soola

Töötle külmad margariinitükid koos jahuga mikseri tainakonksude abil ühtlaselt sõmeraks seguks. Lisa kergelt lahtiklopitud muna. Vajuta tainas kätega 24 cm läbimõõduga madala pirukavormi põhjale ja seintele ning tõsta pooleks tunniks külmkappi. Valmista kõrvitsapüree. Eelküpseta jahtunud pirukapõhja ahju alumisel siinil 200 °C juures 10 minutit. Samal ajal vahusta munad pruuni suhkruga tihedaks vahuks. Sega kõik täidiseained kokku, kalla eelküpsetatud põhjale ning küpseta veel umbes 45 minutit ehk kuni kate on küps.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
maamoor 03.sept 2009 16:28
Seda moosi tegi ka minu vanaema ja välja tuli see alati imehea.
suuzi1968 30.aug 2009 18:59
Vanaema keetis ikka tomatimoosi,eriti härjasüdametest-need ju ssuured ja vähe seemneid.Seemneid ei armastanud kodunduskoolis käinud proua hoopiski!alati võttis välja.Kes proovis tomatimoosi,arvas olevat punased ja valged sõstrad!
1