Moosi asemel - marjade külmutamine

Autor: Maire Suitsu
Traditsiooniline moosikeetmise aeg on jälle kätte jõudmas, aga varasemate aegadega võrreldes tulvab koduköökide akendest moosikeetmise aroome iga aastaga ikka harvemini ja harvemini. 


Uued tuuled hoidistamismaastikul
Traditsiooniline moosikeetmise aeg on jälle kätte jõudmas, aga varasemate aegadega võrreldes tulvab koduköökide akendest moosikeetmise aroome iga aastaga ikka harvemini ja harvemini. Mis parata, ajad on muutunud ning nii suhkur kui marjad on endisest olulisemalt kallimad. Ning isegi omakorjatud metsamarjade puhul tõstavad ainuüksi sõidukulud või bensiiniraha moosipurgi hinna poemoosiga samasse hinnaklassi, oma töö ja ajakulu tuleb veel peale selle. Ja kes teab, võib-olla peitubki peamine põhjus just selles viimases lauses.
Jah tõesti, 21.sajandi naine on ometigi õppinud aru saama, kui väärtuslik on tema aeg. Tema ainukese elu hindamatult kallis aeg, mida ta ei taha ega peagi kulutama puhkepäeval palaval lagendikul küürutades ja hiljem palavas köögis herilastega võideldes. Tänane naine võib oma vabal ajal ennast arendada, vahel ka lihtsalt omaette olla või veeta mõnusaid jõudetunde koos laste, lähedaste või sõpradega. Naine tahab luua oma elus ka püsivamaid väärtusi kui hetkega tühjenevad moosipurgid. Ja kuigi moosimagusast peavad lugu ka mehed, eelistavad nad moosipurkide vaieldamatult muljetavaldavatele ridadele siiski rõõmsat, hoolitsetud välimusega, kõigega kursis olevat ja suhtlemisaldist naist. Uskuge mind, nii see on!

Külmutamine
Kui aga marjad kusagilt lausa sülle kukuvad, siis paneb tänapäeva nutikas naine nad kõigepealt sügavkülma ja vaatab talve jooksul, mis neist saab. Kas teeb toormoosi, keedab moosisuhkruga kiiret moosi või tarvitab niisama. Tänapäeva naine teab sedagi, et hoidisteks kõlbab ainult parim ning see põhimõte kehtib täielikult ka külmutamisel. Ükski hoidistamisviis ei suuda parandada kehva algmaterjali ning oma aega, tööd ja raha pole tõesti mõtet kulutada mingi keskpärase peale.
Külmutamisnõuannet
Külmutada tasub sõstraid, mustikaid, jõhvikaid, pohli, vaarikaid ja maasikaid. Marjad peaksid olema täiesti küpsed, terved ja riknemistunnusteta. Enne külmutamist puhasta marjad vartest ja prahist, kõvakestalised sordid loputa sõelal. Maasikaid ürita võimaluse korral üritada puhastada kuivalt; vaarikad võiksid noppida otse säilituskarpi.
Marju võid külmutada niihästi tervelt kui püree, toormoosi või mahla kujul. Järelroogades kasutatavad terved marjad võid kallata üle keedetud ja jahutatud suhkrulahusega, võttes 1 l vee kohta 3–5 dl suhkrut, või panna karpi vaheldumisi vähese suhkruga. Marjade struktuuri, C vitamiini, maitse ja värvi säilitamiseks piisab 1 dl tavalisest või 0,5 dl puuviljasuhkrust 1 liitri marjade kohta. Terved mustikad, jõhvikad ja pohlad võib külmutada ka ilma suhkruta. Roogade kaunistamiseks võib külmutada terveid sõstra- või musta aroonia kobaraid, mis tuleb pärast kiiret lahtiselt külmutamist ettevaatlikult panna hõredalt vastava suurusega kaanega karpi(desse). Väikesed maasikad võid külmutada tervelt, suured aga poolita pikuti, sest nende keskel on tavaliselt suurem või väiksem tühik, mis võtab asjatult ruumi ning teisalt võib põhjustada marjade mittetäielikku külmumist.
Lao puhtad kuivad marjad või marjaviilud külmutuskarpidesse, raputa vahele suhkrut, mis ühest küljest parandab säilivust, teisalt aga korvab marjade külmumisel väheneva magususe. Kuna marjad säilivad omas mahlas paremini kui kuivalt, vajuta hiljem purustatult tarvitamise jaoks mõeldud marjad karbis kokku teise samas mõõdus karbiga. Täida vabanenud ruum uute marjadega ja korda vajutamist, jättes karbi kõrgusest umbes 1/10 tühjaks, kuna külmumisel marjamahl paisub. Pane karpidele kaaned peale ning lase enne külmutamist külmkapis maha jahtuda.
Külmuta jahtunud marjad kiiresti ning vähemalt –25° juures, siis tekivad marjades väikesed jääkristallid, mis pärastisel sulatamisel ei purusta marjade rakuseinu. Selle saavutamiseks lülita külmuti aegsasti külmutusrezhiimile ja külmuta korraga väikesed portsjonid. Liiga aeglaselt külmunud maasikad on maitsetud ning neist voolab sulamisel kogu mahl välja. Kui see on juhtunud, purusta marjad poolsulanult koos suhkruga toormoosiks või marjakastmeks.
Suhkrulahuses säilitatavaid kõvakestalisi marju ja püreesid võib lisaks karpidele külmutada ka spetsiaalsetes kilekottides, millest surutakse liigne õhk välja ja vajutatakse siis kott ruumi säästmise huvides lamedaks. NB! Silmas pidades vedeliku paisumist külmumisel tuleb igasugune säilitusanum 10% ulatuses hoidise mahust tühjaks jätta.



Marjade sulatamine
Marjade struktuuri ja ka C vitamiini säilimise seisukohalt peaks sulamine toimuma võimalikult kiiresti, näiteks mikrolaineahjus sulatusrezhiimil. Ka võib karbi või koti panna täiendavalt õhukesse kilekotti ning asetada koos sellega sooja vette. Kuumadesse pudrudesse ja kissellidesse võib marjad või püree lisada poolkülmunult. Järelroaks pakutavad marjad võib otse karbis üle kallata kuuma siirupiga (2 dl vett, 1 dl suhkrut), millest jätkub 5 dl marjadele. Ka võib marjadele kallata tarretisesuhkrust ja veest (Dansukkeri Hyytelösokeri) valmistatud kuuma leeme, mis marjade külmuse mõjul peagi tardub.
Külmutatud marjadest saab marjakastet, paksu kisselli, mannavahtu, tarretatud vahtusid ja kreeme; päris kindlasti on igaühel endalgi mitmeid häid retsepte külmunud marjade jaoks. Eriti hästi sobivad väikesed külmutatud maasikad (ja teisedki marjad) kuuma tarretisesuhkru lahuse abil valmistatud magusroa jaoks. Marjad pannakse pokaalidesse külmunult ning keev lahus kallatakse ettevaatlikult peale. Marjad sulavad kuuma lahuse mõjul, jõudmata endast mahla välja anda, jäädes seetõttu isuäratavalt mahlasteks.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa