Visioone kuldsest kõrvitsast

Autor: Ave Oja
Kuldne sügis on läbi. Taamal põldudel on märgata esimesi lumeviirge, rändlinnud on lahkunud ning õhtud talvekuulutavalt pimedad. Suve on jäänud meenutama eredavärvilised hoidisepurgid keldririiulitel ja kuldsed kõrvitsakerad kapi otsas või toanurgas, mis oma aega ootama jäetud.  
Selleks ajaks on tavaliselt jõuluootuse periood, millal kõrvits purki salatiks tehakse, kuid see vili on tunduvalt mitmepalgelisem ning väärib lähemat tutvustust ning enim kasutamisvõimalusi.
Kõrvitsaliste (Cucurbitaceae) seltskond on väga mitmepalgeline, nende sugukonnas on umbes 775 liiki. Väljanägemiselt on nad ronivad või roomavad mahlakate vartega ühe või mitmeaastased rohttaimed, mis pärinevad Kesk-Ameerikast, Mehhikost, mis tänaseni seal metsikult kasvavad. Euroopasse jõudis see taim 16. sajandil. Ehituse poolest on kõrvitsaliste vili mari. Tuntumad kõrvitsalised on melon, kurk, arbuus, koeranaeris, ogakurk, käsnkõrvits, pudelkõrvits, harilik kõrvits ning erinevad suvikõrvitsaliigid: kabatshokk, patisson, dekoratiivkõrvits jt. Talikõrvitsate hulgas on tuntumad suureviljaline kõrvits, muskuskõrvits, ruljas käsnkõrvits ja harilik pudelkõrvits.
Kui kõrvitsat ise ei kasvata, tasub ostes silmas pidada, et vili peab olema mädanemisplekkideta ning vältida tuleb ka kuivanud tuhmi kestaga kõrvitsat. Hiigelsuured viljad on kiudainerikkamad ja kibedamad normaalsuurusega viljadest, liiga väikesel viljal puudub aga kõrvitsale iseloomulik maitse. Talikõrvits säilib umbes 6 kuud. Selleks tuleb hoiuruumi temperatuur hoida 10-16 kraadi juures, kus on õhuniiskust 60 %.

Fakte kõrvitsast
  • suurimad kõrvitsakasvatajad on hiinlased, rumeenlased, egiptlased, argentiinlased, türklased, itaallased ja jaapanlased
  • kõrvitsat võib kasvatada absoluutselt igal pool üle maailma, välja arvatud Antarktika
  • maailma kõrvitsapealinn Morton asub USA-s Illinoisi osariigis
  • kõrvitsalaternate lõikamise moe tõid Ameerikasse iirlased. Algul tehti laternaid kaalikast, hiljem avastati, et kõrvitsast laternategemine on tunduvalt lihtsam
  • maailmas kasvatatakse üle 50 sordi kõrvitsaid
  • kõige väiksem kõrvits võib kaaluda vähem kui 1 kg, suurimad kõrvitsad ületavad 300 kg. Kõige suurem kõrvits maailmas kaalus 513 kg ja see kasvatati 1999.a Pennsylvanias
  • 100 g kõrvitsat annab 27 kcal, vastukaaluks 100 g kartulites on 94 ja 100 g rukkileivas 200 kcal
  • kõrvitsas on 92 % vett
  • kõrvitsas on pektiini rohkem kui õunas ja peedis. Pektiin mõjub organismile soodsalt, ta neelab mürgiseid aineid ja kiirendab kolesteriini eemaldumist
  • valku on kõrvitsas vaid 0,5 % ning C-vitamiini on selles viljas samuti vähe, kuid on kaaliumsooli ja vähe naatriumit
  • kõrvitsaseemned sisaldavad kuni 50 % taimerasvu ja palju valku. Meditsiinis kasutatakse kõrvitsaseemneid sooleparasiitide tõrjumiseks
  • kõrvitsamehu soodustab organismi ladestunud soolade lahustumist ja kloriidide eemaldamist, seega sobib neeruhaiguste, podagra ja maksahäirete korral
  • kõrvits on põletikuvastane ja põietalitust parandav. Sobib ka igasuguste ainevahetushäirete korral
  • toorest või keedetud kõrvitsat soovitatakse imetavatele emadele
  • sobib sooletegevuse parandamiseks, eriti sobilikud on sel puhul kõrvitsaseemned
  • organismi puhastamiseks soovitatakse seemneleent, milleks purustatud seemneid koos kestadega keedetakse rohkes mees vesivannil. Peale keetmist leem kurnatakse ja vedelikku juuakse 20-30 minutit enne sööki 2 kl päevas 3 päeva järjest. Samal eesmärgil võib teha ka kõrvitsaseemne pastat, mille jaoks seemned puhastatakse kestadest, purustatakse ja segatakse meega. Sobib hommikuseks saiakatteks.
Toite kõrvitsast

Enne, kui alustada toiduvalmistamist, tuleb kõrvits puhastada ning söögitegemiseks ette valmistada.
  • lõigake ära kõrvitsa otsad
  • lõigake kõrvits terava noaga pooleks
  • uuristage mõlemast kõrvitsapoolikust lusika abil välja seemneosa
  • koorige kõrvits
  • lõigake viljaliha tükkideks
Et kõrvitsat hakati kasvatama juba enam kui 5000 a tagasi, on erinevaid toiduvalmistamisevõimalus kõrvitsast loendamatu hulk. Algselt söödi kõrvitsat nii: lõigati maha üks kõrvitsa ots, uuristati seemned välja, täideti piima, maitsetaimede ja meega ning seejärel küpsetati.
Kõrvitsast saab valmistada palju roogasid: pannkooke, putrusid, suppe, püreed, mehu, salatit, küpsetada saia. Meie vanaemad panid alati jõulusaia sisse kõrvitsat, see andis küpsetisele kauni kollase värvi ja sfranit polnud vajagi. Kõrvits sobib ka hautistesse, praadimiseks kas taignas või jahus veeretatult. Kõrvitsaga võib teha omletti, vormiroogasid, pudinguid. Kõrvits on ka heaks ahjukartuli asendajaks: lõika kõrvitsast suuremad kuubikud, pane ahjupannile, nirista peale veidi õli, soola ja pipart, sega ning küpseta ahjus, kuni kõrvitsatükid küpsed.

Mõned lihtsad retseptid Salat küpsetatud kõrvitsast
Lõigata soovitud kogus kõrvitsat kuubikuteks, panna ahjuplaadile, niristada üle oliiviõliga, maitsestada pipra ja soolaga ning küpsetada 180 kraadises ahjus 30 minutit. Jahutada.
Salatikausis segada
80 g musti oliive, kõrvits,
80 g fetajuustukuubikuid,
maitsestada oregano,
pipra , soola ja veiniäädikaga ning veel kord segada.

Vürtsikas kõrvitsasupp
Kuumutada poti põhjas õli, praadida selles kergelt 1 peeneks hakitud sibul, 1 purustatud küüslauguküüs, 1 tl riivitud ingverit ja 1 kg kõrvitsakuubikuid. Maitsestada soola ja pipraga ning valada üle 1 l kanapuljongiga ja keeta umbes 30 minutit. Lasta veidi jahtuda ning püreerida ja lasta uuesti korraks keema. Kaunistada hakitud värske koriandri, lusikatäie hapukoore ning krutoonidega.

Küpsetatud kõrvitsaseemned
Pange puhastatud kõrvitsaseemned 1 tunniks likku.
Valage leotatud seemned sõelale ning loputage külma veega.
Puistake seemned ühe kihina ahjuplaadile ja küpsetage 150 kraadises kuumuses 30-35 minutit, kuni seemned on omandanud kuldkollase värvi.
Puistake üle vähese soolaga. Segage.
 
Kreekapärane kõrvits
Kõrvitsa viljaliha lõigata kuubikuteks ja praadida mõni minut oliiviõlis soola ja tükeldatud tshillipipraga. Valada peale purustatud tomatid, lisada veidi küüslauku ja basiilikut ning hautada vaiksel tulel, kuni kõrvits on pehme. Võib serveerida omaette roana või mõne liharoa lisandina.

Kõrvitsaklimbid
Lõigata 750 g kõrvitsaviljaliha väikesteks kuubikuteks, keeta pehmeks, pigistada vedelik välja ning püreerida. Lisada 125 g jahu, 40 g riivitud juustu ja maitsestada muskaatpähkli, soola ja pipraga. Panna 30 minutiks külmkappi. Vormida märgade käte vahel väikesed pallid ja keeta soolakas vees, kuni klimbid tõusevad pinnale.


Kõrvitsapannkoogid
Segada kokku
1 kl keefirit
1 vahustatud muna
sool
250 g jahu
150 g jämedal riivil riivitud kõrvitsat.
  • Küpsetada taignast koogid.
     
 


Stoovitud ahjukõrvits
Praadida 1 kg kõrvitsakuubikuid, valada üle piimakastmega, puistata pinnale 2 tl riivsaia, võikuubikuid ning küpsetada praeahjus, kuni toit pealt kuldpruun.
Kaste: kuumuta väikses kastrulis 40 g võid, lisa 40 g jahu, sega hoolikalt, lisa väikeste portsude kaupa pidevalt kastet vispeldades 5 dl piima, maitsesta soola ja pipraga, ikka pidevalt segades ning lase keema ja keeda mõni minut, kuni kaste pakseneb.

…ja veel mõned

· Pane kõrvitsakuubikud võitatud ahjuvormi, vala üle rõõsa koorega, maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga ning puista üle riivjuustuga. Küpseta.
· Keeta või aurutada võrdses osas kõrvitsat ja kartulit, kurnata ning valmistada piima ja võiga puder. Maitsestada.
· Praadida võis hakitud sibul, lisada karripastat ja väikesed kõrvitsakuubikud ning valada üle 1 osa köögiviljapuljongi ja 1 osa kookospiimaga. Keeta küpseks, püreerida ning maitsestada.

MAITSEAINETEGA KÜPSETATUD KÕRVITS

1-1 ½ kg kõrvitsat
2 tl koriandriseemneid
2 tl kuivatatud oreganot
½ tl fenkoliseemneid
2 väikest kuivatatud ja purustatud tshillikauna
1 tl soola
1 tl pipart
1 küüslauguküüs
1 sl oliiviõli
Puhasta kõrvits, eemalda seemned ja tükelda viljaliha. Purusta kõik maitseained uhmris koos soola ja pipraga, lisa maitseainesegule küüslauk ja hõõru see maitseainete hulka. Sega kõrvitsatükid ning maitseained 1 sl oliiviõliga
Vala segu pannile ja küpseta 180 kraadi juures 30 minutit.

ARMEENIA KÕRVITSAPILAHV

2,5 dl pikateralist riisi
4 dl vett
soola
hakitud tilli
2 sl rosinaid
3.4 kuivatatud aprikoosi
½ kg kõrvitsat
oliiviõli
Keeda riisi 10 minutit. Lisa sool, till, rosinad ning õhukesteks viiludeks lõigatud aprikoosid. Keeda veel 5 minutit. Kui riis on vesine, kurna.
Määri ahjuvorm õliga ja aseta sellele pool kogust 1 cm paksustest kõrvitsatükkidest, kata ühtlaselt riisiga. Ülejäänud kõrvitsatükid prae pannil õlis üpris pruuniks ( 5 minutit ), ettevaatlikult segades. Pane praetud kõrvitsad riisile ja loputa praepann veega ning vala vormi. Küpseta pilahvi 175 kraadi juures fooliumi all 30-40 minutit.
Kuivatatud puuvilja võid asendada pähklitega, siis saad Türgi-pärase roa.

KÕRVITSAVORM

300 – 500 g kõrvitsat
1 porru
2 tomatit
50 g kapsast
3 dl rasvata piima
2 muna
½ topsi sulatatud juustu
basiilikut
ürdisoola
paprikapulbrit
pipart
Lõika kõrvits ja tomatid väikesteks kuubikuteks, porru rõngasteks ja kapsas peenteks ribadeks. Pane kõrvits, porru, tomatid ja kapsas kihiti õliga määritud ahjuvormi, puista vahele ürdisoola ja hakitud basiilikut. Pealmiseks kihiks peab olema kõrvits. Klopi lahti munad ja sega piimaga, maitsesta soola ja pipraga. Puista vormile paprikajahu, vala üle munapiimaga ning pane pinnale sulatatud juustu tükikesed. Küpseta 200 kraadi juures 40-60 minutit.

KÕRVITSALASANJE

800 g kõrvitsat
200 g lasanjeplaate
1 sibul
200 g värsket spinatit
100 g juustu
½ l piima
2 sl õli
2 sl jahu
soola
pipart
oliiviõli
Kuumuta ahi 225 kraadini. Koori kõrvits ja lõika see 2x2 cm suurusteks kuubikuteks. Haki sibul ja pane sibul ja kõrvits küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, maitsesta tilga oliiviõliga,. Riputa üle soola ja pipraga ning küpseta ahjus umbes 10 minutit.
Riivi juust jämedal riivil, kuumuta kastrulis õli ja sega sinna sisse jahu, lisa vähehaaval piim ja sega, kuni kaste kuumeneb ja pakseneb. Madalda kuumust ja keeda segu umbes 5 minutit. Maitsesta soola ja pipraga. Pane võiga määritud ahjuvormi põhja spinat ja vala sellele 1/3 kastmest, siis aseta peale lasanjeplaadid, nende peale kõrvitsa ja sibulasegu, spinat jne. Pealmiseks kihiks peavad jääma lasanjeplaadid, kaste ja riivitud juust. Küpseta 225 kraadises ahjus umbes 30-40 minutit, kuni lasanjeplaadid on pehmed. Serveeri salatiga.

KÕRVITSAPIRUKAS

Põhi:
3 dl jahu
100 g margariini
1 tl kaneeli
3 sl külma vett

Täidis:
0,5 kg kõrvitsat
0,5 dl vett
0,5 tl suhkrut
1,75 dl fariinisuhkrut
3 muna
2,5 dl rõõska koort
0,5 tl ingverit
1 tl kaneeli
Näpi jahu, toasoe margariin ja kaneel muredaks taignaks, lisa vesi, sõtku õrnalt, vormi palliks, mässi see toidukilesse ja pane pooleks tunniks külma. Lõika kõrvits kuubikuteks ja keeda pehmeks ning püreeri. Sega püreesse munad, piim, koor ja maitseained. Suru taigen koogivormi ja selle servadele, kalla peale täidis ning küpseta 180 kraadi juures 50 minutit. Serveeri jäätisega.

KÕRVITSAMARMELAAD

Keeda vaiksel tulel
2 kg kõrvitsakuubikuid
2 apelsini või sidrunimahla
2 kg suhkrut seni,
kuni kõrvits on pehme. Tilguta mõni tilk marmelaadi taldrikule, kui see taldrikut liigutades ja keerates oma asukohta ei muuda, on marmelaad valmis steriliseeritud purkidesse panemiseks.

KÕRVITSA-PIHLAKAMARMELAAD

1 kg kõrvitsat
500 g pihlakaid või jõhvikaid
9 dl suhkrut
1 dl vett
Vett, marju ja kõrvitsat keedetakse seni, kuni kõrvits pehme, siis lisatakse suhkur ja keedetakse marmelaadi tasasel tulel ilma kaaneta seni, kuni marjad on täielikult lagunenud.


Arvatavasti leidis lugeja sellest kirjutisest mõnegi idee, mida oma kõrvitsatega teha, kui nende aeg kätte jõuab.
 
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa