Röövlipraadi küpsetama!

Autor: Maire Suitsu
Need, kellel on käsutada ja kasutada pärisoma maalapike, võiksid mõne suvise nädalalõpu sisustada röövlipraega - liha küpsetamisega kuumas kivikoopas ja mullaga kinnikaetult. 
See uutmoodi ja enneolematu ettevõtmine kujutab endast midagi talgute ja barbeküü vahepealset, pakkudes osavõtjaile nii uudsuspõnevust, tegevuselusti kui ka söömiserõõmu.

Lambavaraste jälgedes
Liha maa sees küpsetamine arvatakse olevat leiutatud Vaikse ookeani saartel elavate hõimude poolt. Teine, märksa koloriitsem legend omistab selle kavala triki aga hoopiski Mongoolia lambavarastele. Kuna varastatud lamba lõkkel küpsetamisel lõhn pikanäpumehi reeta oleks võinud, tuli küpsetamist toimetada võimalikult tähelepanematult. Selleks kaevasid kavalad vargad maasse kõigepealt augu, vooderdasid selle kividega ja ajasid need lõkke põletamisega kuumaks, misjärel tuli vaid ettevalmistatud lambakere kuumadele kividele panna, pealt tihedasti kinni katta ning omaette küpsema jätta. Pole põhjust arvata, et Eestimaa inimestele võiks röövlipraad kehvemini maitsta kui Mongoolia lambavarastele, ohtrasti põnevust pakub kogu protseduur ka ausal teel hangitud liha kasutamisel. Lisaks lambale võib augus küpsetada kõikide teiste loomade-lindude liha ning nendega koos ka kartuleid ja muid juur- ja köögivilju. Toiduainete kogused ja kasutatavad maitseained on valmistaja valida, tähtis on vaid anda toidule piisavalt küpsemisaega; väga oluline on ka vältida mulla ja prahi toidusse sattumine.

Praad kapsalehes
Polüneeslased mässivad oma praed niiskuse säilitamiseks ja kõrbemise vältimiseks troopiliste puude suurtesse lehtedesse, meie võime selleks edukalt kasutada kas suuri tugevaid kapsalehti. Kui augupraadi küpsetada sügisepoole, võib kapsamaa omanik selleks otstarbeks juba murda suurte kapsapeade välimisi mahakooldunud lehti. Kui aga kapsast pole käepärast või on ta ehk poes liiga kallis, peab rahulduma igapäevasema ja linnaköögilikuma materjaliga – alumiiniumfooliumiga. Kapsalehevariant on eriti käepärane ja efektiivne suuremate lihatükkide ja suurema kartulikoguse küpsetamisel; väiksema seltskonna ja/või väiksemate praetükkide puhul sobib ka tugevam alumiiniumfoolium; õhemat tuleb rebenemise vältimiseks kindlasti mitmekordselt võtta.
Küpsetamiskohaks sobib linna- või maakrundil niisugune paik, kuhu võib süvendi kaevata; koht olgu aga piisavas kauguses nii suurtest puudest kui ka hoonetest.

Vajalikud vahendid
Et praeküpsetamine kujuneks toredaks ja õnnestunud ühisettevõtmiseks, tuleks vajalike töövahendite ja muu inventari olemaolu eest varakult hoolt kanda.
Siin teile loetelu, mille maksimumvariant tegutsemise väga hõlpsaks muudab; nö kuidagiviisi saab aga toime tulla ka vähemaga
*lõkkehakatis ja suur hulk lehtpuuhalge
*paar labidat süvendi kaevamiseks ja kinniajamiseks ning aiakäru, millega kivid kohale vedada. NB! Ka süvendist väljakaevatud muld tuleks kühveldada mitte süvendi ümber maha, vaid otse kärusse või suurde kasti, kust teda hiljem süvendi kinnikatmiseks mugav võtta on. Peoplatski püsib niiviisi töötades algusest lõpuni kena ja puhas, eriti kui ka prae lahtikaevamisel muld jällegi tallele pannakse.
*mõned paarid tugevaid pika varrega presentkindaid
*suuremaid lamedaid põllukive ja/või shamottkive u. 80 x 100 suuruse ja 50 – 60 cm sügavuse süvendi vooderdamiseks. Augu põhi peaks saama kividega kaetud 25 – 30 cm, seinad vähemalt 10 – 15 cm paksuselt, et vooderdis endasse küllaldaselt kuumust akumuleeriks ega liiga kiiresti ära ei jahtuks.
*kaks tükki traadist aiavõrku, mille üheks mõõduks on vooderdatud süvendi sisemine laius ja teiseks süvendi pikkus pluss 50 – 60 cm. Ühele võrgule laotakse toiduained ja tõstetakse siis sütekihi peale, teisega aga kaetakse toiduained pealt kinni. Suure tüki puudumisel võib iga prae pakkida eradi väiksemasse võrgutükki
*neli või vajadusel ka rohkem võrgu laiusele vastavat tugevat lauatükki, mis kinnitatatakse käepidemetena võrgutükkide otstesse; käepidemed jäävad süvendi kinniajamisel mullakihi alt välja ning muudavad võrgutükkide käsitlemise väga hõlpsaks ja turvaliseks
*süvendist veidi suurem tükk presenti või muud paksemat kangast, millega toiduained kaetakse enne mullakihi pealekuhjamist. NB! Kasutamiseks ei sobi sünteetilised kilematerjalid!
NB! Hoolikalt fooliumisse pakitud praed või köögiviljad võib panna küpsema ka mitmele väiksemale plekitükile või ka linnaköögist väljapraagitud küpsetusplaatidele või ahjupannidele. Võrkude ja presendi asemel võib alus- ja kattematerjaliks pruukida ka kaht sobiva suurusega plekktahvlit; kahjuks on prae väljavõtmisel tulise pleki käsitlemine käepidemetega võrguga võrreldes oluliselt tülikam.
Kogu pikk protseduur algab niisiis süvendi kaevamisega, millele järgneb kividega vooderdamine, puude sisseladumine ja lõkke süütamine. Kui küpsetamiseks varutud liha ei nõua pikaajalist eelnevat marineerimist, on toiduainete ettevalmistamisega alustamiseks paras aeg kohe pärast lõkke süütamist.


Vargapraad 10-le
  • 3 – 4 kg lambapraadi (terve kints või mitu väiksemat tükki), sobivad ka sea abatükk, marineeritud veise või põdra kintsutükk, suured pontsakd broilerid jms.
  • 5 sl õli
  • 1 dl sidrunimahla lambalihale
  • 2 tervet küüslauku
  • 10 sibulat
  • 30 – 40 kartulit (porgandeid, kaalikaid, paprikakaunu jms.)
  • 1 sl purustatud mustpipart
  • 1,5 sl jämedat soola
  • 4 – 5 suurt kapsast või ohtrasti laia tugevat fooliumi
Kui vooderdatud süvendisse rajatud “tuleriit” on süüdatud, ongi paras aeg lihatükid õli ja maitseainetega sisse hõõruda; veise- või lambaliha ning ka ulukite ja kana maitsestamiseks sobib hästi sidrunimahl. Kui seltskond soosib küüsauku, võib lambaliha pinda teha terava noaotsaga tervanurga all sisselõikeid ning pista sinna kooritud küüslauguküüsi. NB! Vanemate koduloomade ja ulukite liha peaks marineerima juba eelmisel päeval või veelgi varem.
Valmis võib juba koorida ka sibulad ja kartulid ning viimased külma vette ootama panna. Kapsaste prukimisel tuleb neist terava noaga juurikas välja lõigata ning kapsapead üksikuteks lehtedeks jagada; lehekuhjasid tuleks kuni kasutamiseni hoida jahedas kohas päikese eest varjatult.
Sooja suveilmaga on süvendivooderdis piisavalt soe 4 – 5 tunni pärast lõkke süütamise algusest arvates; külmemal aastaajal kulub tund-kaks rohkem. Kui viimased puud on põlemist lõpetamas, on sobiv aeg alustada järgmist tegutsemisetappi. Üks kattevõrk või plekktahvel kaetakse kahe-kolmekordselt kapsalehtedega (kumer pool ülespidi), kulutades selleks ligikaudu kaks kolmandiku lehetagavarast. Lehekihi peale pannakse ettevalmistatud liha, selle ümber paigutatatakse kooritud sibulad ning kartulid, viimastele raputatatakse soola; toiduained kaetakse pealt ülejäänud kapsalehtedega, kumerus allpool. Kui kapsa asemel pruugitakse fooliumi, tuleb fooliumipaanid suurema laiuse saavutamiseks hoolika kokkuvoltimise teel pikuti jätkata ja siis alusele laotada. Fooliumi peale pannakse liha ja muud toiduained, kaetakse teise sama suure fooliumikihiga ning kihtide servad volditakse kindlalt kinni.
Kui leegid on täiesti vaibunud ja tasaseks rehitsetud söekiht on kattunud ühtlase halli tuhakihiga, on saabunud sobiv hetk praad “ahju” panna. Kattevõrkude otstest kinni hoides on see protseduur kahele inimesele käepärane, toiduga kaetud plekktahvli kuuma süte peale toimetamine on söekihist kiirgava kuumuse tõttu natuke tülikam ning tugevad presentkindad on ka siin täiesti omal kohal. Pannide-plaatide kasutamisel tõstetakse need otse süte peale.
Toiduained kaetakse pealt kinni kas teise kattevõrguga või plekktahvliga, see aga omakorda märjaks pritsitud presendiga või mitmekordselt kokkupandud märja vana voodilinaga.
Nüüd jääbki üle vaid muld peale kühveldada, tihedalt kinni patsutada ja pealispind tasandada.
Kui ilm juhtub olema väga jahe, võib kinnikaetud süvendi peale veel lõkke põlema panna; tingimata peaks seda aga tegema sügisesel ajal, kui maapind on juba jahtunud.
Nagu juba eespool mainitud, võtab prae niisugune küpsemine aega 4 – 6 tundi, terve noor lammas aga vajab pehmenemiseks aega kuni 12 tundi. Muide, mõned eriti andunud küpsetajad kinnitavad, et kapsalehtedesse pakitud praad saab eriti mõnusalt mahlane, kui mullakiht kastekannust kastmisega pidevalt niiske hoitakse; kastmisvajaduse õigest hetkest pidavat märku andma läbi mulla väljatungiv aur.


Prae väljakaevamine
Piisava küpsemisaja möödumisel algab prae väljakaevamine. Selleks ajaks peaks kogu seltskond kohal olema, hakkamas peaksid olema ka lihavaagnad ja muud söögiriistad ning kõik prae juurde pakutav - maitsekastmed, leib, värsked salatid ja joogid.
Kõigepealt tuleks suurem osa mulda ära kühveldada (jällegi kas kärusse või suurde kasti!), seejärel aga kinnastatud kätega võtta mitmekesi kinni presendi või kanga nurkadest, kate ettevaatlikult üles tõsta ning kogu muld kärusse või kasti kallutada. Seejärel eemaldatakse hoolikalt ka kõik muud kattematerjalid.
Kui prae pakkimiseks oli kasutatud kapsalehti, ei maksaks neid mustade töökinnastega käsitseda, kuna pehmekshaudunud kapsas kujutab endast mõnusat söögimaterjali.
Nüüd jääb vaid üle praad, kartulid ja muud lisandid vaagnatele tõsta, et kogu näljane “röövliseltskond” võiks lõpuks ometi suure ettevalmistustöö ja pika ootamise vilja nautima hakata.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
olen inimene :D 20.mai 2010 20:49
jou piff :D:A
1