Vastlapäeva ootuses

Ilmselt seostub paljudel vastlapäev eelkõige vahukoorekuklite ja liulaskmisega. Eesti keeles tuntakse vastlapäeva veel ka kui lihaheitepäeva, mis tähendas, et lihast loobuti või see jäeti lihtsalt kõrvale ning lihtsamas kõnepruugis tähendas see
Vastlapäevani on jäänud loetud päevad. Võib-olla isegi tunnid. Õnneks katab maad rikkalik lumevaip ning möll lumes, on garanteeritud. Vastlapäev on olnud ajast-aega üks populaarsemaid pühi rahvakalendris. Kui vanasti lasti liugu selleks, et saada paremat linasaaki, siis tänapäeval on see muutunud pelgalt meelelahutuslikuks tegevuseks, millele järgneb üheskoos söömine ja pillerkaaritamine.

Reegel, kuidas arvestada vastlapäeva kalendris, on lihtne!
Kirikukalendris on vastlad (lad. k. quinquagesima) kevadpaastu alguse tähistajaks. Vastlapäev on liikuv püha, st et ei ole kindlat kuupäeva. Vastlapäev jääb 8. veebruari ja 7. märtsi vahele jäädes tavaliselt noore kuu aega, kuid see pole reegel.
Esmalt tuleb selgeks teha, millal on kevade astroloogiline algus ja võetakse esimene täiskuu pühapäev, mis sellele järgneb ning loetakse seitse nädalat tagasi. Vastlapäev on alati teisipäev, seega lisatakse pühapäevale 2 päeva. Vastlapäevast lihavõtteni on 47 päeva.

Vastlapäevatoidud
Eesti keeles tuntakse vastlapäeva veel ka kui lihaheitepäeva, mis tähendas, et lihast loobuti või see jäeti lihtsalt kõrvale ning lihtsamas kõnepruugis tähendas see paastu algust. Vaevalt, et katolikuaegne talurahvas oleks liha söömisest niisama loobunud, pigem oli tegemist praktilistest aspektidest lähtuva põhjusega – liha sai selleks ajaks lihtsalt otsa. Toidud, mida sel päeval pakuti, olid seotud ennustamisega. Näiteks enne koitu keedetud odrapudru sisse pandud lihatükke ei tohtinud söömise ajal välja otsida. Vastasel korral võisid metssead suvel kartulivaod ülesse tuhnida.
Ajast-aega on vastlapäeval serveeritud oa- ja hernesuppi ning seajalgu. Seajalad pisteti tünni põhja ja kui seajalgu sööma hakati, siis see näitas, et liha on otsas. Kes peale vastlapäeva veel liha sõid, sellel võisid täid selga tulla.
Tänapäeva vastlalauale võiks kuuluda midagi traditsioonilist, näiteks kas herne- või oasupp, miks mitte ka seajalad. Kes pole veel proovinud singi-oasalatit, siis selle valmistamisega peaks hakkama saama kõik perenaised.

Pasta-valge aedoa supp
  • 1 suur sibul
  • 1 sl õli
  • 2-3 selleri vart
  • 2 dl Veski Mati valgeid aedube
  • 1-2 küüslaugu küünt
  • musta pipart
  • 1 l vett
  • 2 kanapuljongi kuubikut
  • 4 dl farfalle (liblika) pastat
  • 4 dl tomatimahla
  • basiilikut
1. Pane umbes 1,5 dl kuivatatud aedube eelmisel päeval likku ning leota 8-12 tundi.
Peale leotamist loputa oad külma veega üle ning keeda seejärel pehmeks. Aega kulub selleks umbes 1 tund.
2. Puhasta sibulad ning tükelda. Lisa poti põhja toiduõli ning kuumuta sibul kergelt õlis läbi.
3. Seejärel lisa õhukesteks viiludeks lõigatud sellerivarred ja purustatud küüslauk. Kuumuta.
4. Kalla potis olevatele toiduainetele vesi peale, lisa puljongikuubik.
5. Kuumuta keemiseni ning lase vaiksel tulel umbes 5 minutit haududa.
6. Pane pasta potti ja keeda 10-15 minutit.
7. Kõige lõpuks lisa tomatimahl ja keedetud oad. Kuumuta keemiseni. Soovi korral võid puistata supile peenestatud basiilikut.


Punase aedoa-singisalat
  •  
  • 4 dl punaseid keedetud aedube
  • 100 g juustu
  • 1 keskmise suurusega porrulauk
  • 3 keskmise suurusega marineeritud kurki
  • 200 g keedusinki

Kaste:

  • 200 g 10% hapukoort
  • 2 dl majoneesi
  • 1 sl sidrunimahla
  • suhkrut, soola
1. Pane 2,5 dl kuivatatud aedube eelmisel päeval likku ning leota neid 8-12 tundi.
2. Peale leotamist loputa oad külma veega üle ning keeda oad pehmeks. Aega kulub selleks 1–1½ tundi.
3. Jahuta keedetud oad. Pese porrulauk hoolega puhtaks ning lõika rõngasteks, juust, sink ja marineeritud kurk tükelda ribadeks.
4. Sega kõik koostisained omavahel ning lisa salatikaste. Kaunista tillioksaga.


Vastlakuklid tuleks teha päris vahukoorega!
Pärmitainas on üks tänuvääne tainaliik. Selle valmistamine ei ole kallis ning samas võimaldab küpsetajal valmistada palju erinevaid tooteid: plaadisaiad, pirukad ja kuklid, mis võivad olla nii magusad kui ka soolased.
Kindlasti kuuluvad vastlapäeva juurde vahukoorekuklid. Viimastel aastatel on võimalik osta ka poest kukleid, kuid ainus probleem on see, et suurem osa neist on valmistatud vahukooreasendajat kasutades. Muidugi ei saa hukka mõista neid, kes neid ostavad, kuid Toidutare soovitab süüa ikkagi naturaalse vahukoore baasil tehtud kukleid. Lihtsalt maitse on sootuks erinev ja organism saab vähem säilitusaineid.

Kuidas teha ise vahukoorekukleid?
Esmalt tuleb teha pärmitainas, mille valmistamist saad hakata harjutama juba mitu päeva enne õiget aega. Algaja pärmitaina valmistaja võiks kinni pidada etteantud kogustest ning omalooming ja katsetamine tuleks jätta esialgu tahaplaanile. Kui oled õppinud taina „siseelu“ paremini tundma, siis võid hakata eksperimenteerima. Kuidas kuklid paremini õnnesuks, saad lugeda meie kodutöö rubriigist, kus Lille juhendamisel õpiti valmistama kukleid ja batoone.


Vastlakuklid
  • 2 ½ dl piima
  • 50 g pärmi
  • 1 muna
  • ½ tl soola
  • 3/4 dl suhkrut
  • 7,5 dl jahu
  • 75 g võid
  • Määrimiseks muna
Täidis:
  • 2 dl vahukoort
  • suhkrut
  • vaniljesuhkrut
Valmistusviis
1. Murenda pärm sooja piima hulka.
2. Lisa muna, sool, suhkur ja suurem osa jahust.
3. Sõtku taignasse sulatatud rasvaine ja lisa vastavalt vajadusele ülejäänud jahu.
4. Kata taignakauss käterätiga ja jäta 45 minutiks kerkima.
5. Vormi kuklid, lase neil pool tundi kerkida.
6. Määri munaga ja küpseta 225 kraadises ahjus 12-15 minutit.
7. Lase kuklitel käterätiku all jahtuda.
8. Vahusta koor suhkru ja vaniljesuhkruga.

Lõika kuklitel kaaned pealt ja uurista osa pehmest sisust välja ning täida vahukoorega.
 
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa