Uudiskiri Instagram Facebook
 
Sädelev vein

Titaanide heitlus: klassikalised kultusveinid versus Vana Maailma uued ikoonid

Sädelev vein

Titaanide heitlus: klassikalised kultusveinid versus Vana Maailma uued ikoonid

Arne Pajula Oma Maitse
PrindiSoovita sõbrale
Suhtumine siniverelistesse veinidesse on viimasel ajal tublisti muutunud. Prestiižse veini väärtus pole enam kinni pelgalt mõisa kultuslikult kuulsas nimes.
Taasiseseisvunud Eesti veinimaastikul on tippveinid eksisteerinud nüüdseks 20 aastat. Kas mäletate veel, et 1994. aastal tõi enamiku neist maale Finest Vendorsi nimeline firma. Veine sai mekkida Gloria veinikeldris ja olematut veiniharitust arvesse võttes oli rahva huvi suur. Seal puhkas riiulitel pikk harulduste rida. Esindatud olid Bordeaux Premier Crud, Burgundia apellatsioonide paremik, Rioja tipud, Itaalia paremik ja muidugi Domaine de la Romanée Conti toodang. Tolleaegsed lemmikud olid Château Kirwan, Château Gloria, Château Palmer, Yquem ja Pétrus. Sel hetkel ei osanud me veel uutest ikoonidest midagi arvata, isegi neist unistada mitte.

Möödas on ajad, mil veinikaardi headust mõõdeti listi pikkuse järgi ning erilist tähelepanu pöörati kõige kallimatele pudelitele. Praegu mõjub üksiku Pétrusi leidmine veinikaardilt alarmeerivalt, eriti kui selle kõrval pole muid Bordeaux’ korralikke veinipudeleid. Noma restoranist alguse saanud trend klassikat vältida on paljude joogikaartide sisu pea peale pööranud. Nüüd hinnatakse sommeljeed pigem tema oskuse põhjal panna kaarti kokku võimalikult palju hea hinna ja kvaliteediga leide – tundmatuid veine uutest ja huvitavatest piirkondadest. Veine, mis pakuvad avastamisrõõmu ja mõjuvad üllatusena.

Garaaživeinid Bordeaux’st
Bordeaux’ siniverelised paremkalda klassikud Angelus, Ausone, Cheval Blanc, Pétrus, Évangile ja la Conseillante said mitukümmend aastat tagasi endale kõvad konkurendid juurde. Le Pin ja Valandraud pakkusid uute, revolutsiooni tekitavate garaaživeini tegijatena vanadele mõisatele tõsist hinnasõda. Üliväike belglaste projekt, 2 ha suurune maalapp tillukese kuuriga, oli 1970-ndatel tõeline sensatsioon. Le Pini Pomerolis Pétrusi vahetus läheduses võibki pidada üheks uute ikoonveinide esiisaks. Tänu le Pinile muutusid paremkalda veinid kontsentreeritumaks ning jaapanlased maksid veini eest hingehinda. Mul tuli 1995. aastal olla teejuhiks kahele eksinud jaapani veinituristile, kes Hugh Johnsoni veiniraamatu foto järgi üritasid kohapeal tuvastada, kas tegu on ikka õige kuuriga. Õnneks olid fotol ka puud, nende järgi leidsime õige põllusiilu ülesse.

1989. aastal Jean-Luc Thunevini algatatud Château Valandraud rajas teed teistele uutele tulijatele, kellest kuulsaim on ehk La Mondotte.

Ideaalid saapamaa eri paigust
Barolod, Barbarescod, Amaroned ja Brunellod eksisteerivad igas lugupeetud veinikaardis. Palju kohtab omal ajal kõvasti veinimaastikku muutnud Gaja veine. Nendele sekundeerivad tavaliselt supertoscanalased. Ikka Tignanello, Sassicaia, Ornellaia, Guado al Tasso, Luce della Vite. Minu enda eelistused on kaks viimast. Uus soosik Bolgherist veinikaartidel tundub olevat Le Macchiole, seda suuresti hea hinna ja kvaliteedi suhte poolest.

Rõõm on näha, et lõunapiirkondade veinide trend hakkab tasapisi ka Eestisse jõudma. Näiteks on Sitsiiliast Etna ümbrusest Tenuta delle Terre Nere tootja Nerello küll selline vein, mida tasuks kohe proovima tõtata. Sama käib ka selle saare teise tegija Tasca d’Almerita kohta. Campania kõige nimekam tootja Mastroberardino tasuks meelde jätta, nende Radici Taurasi Riserva on paksult täis palsamiäädika aroomi ja lagritsasi noote.

Põhja poolt Lombardiast tuleb meile äärmiselt meeldejääv, ent vähereisiv veinisari. Valtellinas tehakse Barologa võrreldavat veini Nebbiolost, mida kohalikud nimetavad Chiavennascaks. Nino Negri on kogu piirkonna au ja uhkus. Carlo Negri Sfursat ja 5 Stelle Sfursat di Valtellina on tootja tippveinid.

Hispaania Eldorado kallimad veinijoad
Rioja Hispaania vanima piirkonnana elab oma elu. Vanad väärikad mõisad on ja jäävad, nendele astuvad kandadele modernse stiiliga tegijad. Bodegas Roda omapäraga veinid on meil jälle turul olemas, siidist Cirsioni ja Roda I soovitan küll kahe käega. Traditsioonilist La Rioja Alta Gran Reservat 904 ja Marques de Murrieta Castillo Ygay Gran Reservat kohtab Eestis päris mitmes kaardis, ent enamik uusi hispaanlasi pärinevad mujalt – eriti Ribera del Duerost, üha enam ka Torost, Prioratist või Bierzost.

Ribera del Duero vanim ikoon on Vega Sicilia, see ei vaja mingit sissejuhatust. Bordeaux’ stiilist lähtuv, ent vähemalt 80% ulatuses Tempranillost ehk Tinto Finost tehtud veinile lisatakse sutsu Cabernet Sauvignoni ja Merlot’d. Viinamarjad on pärit vanadelt põldudelt. Unico Gran Reserva kõrval tehakse ka Valbueno 5 ja Reserva Especiali, mis on seguvein mitmest aastakäigust.

Teistest tippudest kohtab meil kõige sagedamini veinilistil Pesquera veine. Alejandro Fernandezi isik on kogu piirkonna maskotiks. Tema ajalooline lähenemine oli alguses suurtootjate kõrval silmatorkavalt teistsugune, suguvõsa vana veinipressi kasutamine andis hoopis personaalsema tulemuse. Tippvein on Gran Reserva Janus. Condado de Haza on Pesquera valduses olev eraldiseisev mõis.

Kõige uuema Ribera del Duero tegijana on meil saadaval Emilio Moro veinid. Ta ise ütleb, et selleks, et tema veinidest aru saada, tuleb osata neid kuulata, ja vein räägib kuulajale vastu. Emilio Moro Malleoluse veinid tulevad väikestest vanadest aedadest. Minu isiklik lemmik oli Malleolus de Sanchomartin, mille must marjasus kulges käsikäes äärmiselt pehme pargiga, mis suus tundus igavesti edasi arenevat.

Toro tootjatest võiks esile tuua Bodegas Numanthia. Rioja päritolu Egureni perekonna rajatud mõis kuulub nüüd LVMH gruppi. Veini tehakse keskmiselt saja aasta vanustelt viinapuudelt korjatud marjadest. Thermanthia pudelis on ülimalt palju jõudu, Toro kõrbesele pinnasele iseloomulikku musta marjasust, aga samas ka ümarust ja elegantsi.

Bierzo Mencia mari ei jäta veinitundjaid kuidagi puudutamata, see on Hispaania hoolega varjatud saladuseks. Meenutab õrnalt Cabernet Franci, ent uusimate uuringute tulemusena nad sugulased ei ole. Pittacumi Mencia on meie turul selle originaalse viinamarja kõige ehedamaks näiteks.

Mis määrab kultusveini hinna?
Kõik, mis puudutab prantslaste jaoks nii olulist terroir’d – pinnase ja kliima koosmõju kindlas veiniaias. Kallid veinid tulevad parimatest aedadest, kus maa ruutmeetrihind on astronoomiline. Sellised veiniaiad on suurtootjate mõistes tibatillukesed, saadav veinikogus väike ja siit algab pihta hinnaralli. Mida vähem veini ja suurem nõudlus, seda kõrgemale küünib väljakäidav rahanumber.

Oluline hinna mõjutaja on aastakäik ehk konkreetse kasvuaasta ilmaolude pakett.

Edasi mängib suurt rolli veinimeister. Tema oskuste ja otsuste tulemusena saadakse vein, mis läheb õilistuma parimate vaadimeistrite käsitöö tulemusel valminud vaatidesse. Pikk laagerdumisaeg annab veinile olulisi maitsenüansse juurde. Reegel on see, et mida vanem vein, seda arenenum ja huvitavam see on. Klassikaliste veinide maitse on veiniprofi jaoks etteaimatav, nad on teada-tuntud neile, kes on neid varem korduvalt proovinud.

Proffide maitsmise põhjal kujunebki välja uue aastakäigu baashind. Siis saavad sõna sekka öelda kriitikud, Bordeaux’ puhul on selles suhtes olnud suur mõjuvõim Robert Parkeril. Sealt edasi on kõik juba tarbija rida või täpsemini öeldes – viimastel aastatel aina rohkem Aasia veinikogujate rida.

Restoranid, kus on kultusja ikoonveinid saadaval
• Dominic
• Leib. Resto ja Aed
• Ribe
• Gianni
• Noa
• Bocca
• Tchaikovsky

Uued retseptid

Tomatipirukas sinihallitusjuustu ja röstsibulaga

Pirukad ja pitsad
Tomatipirukas sinihallitusjuustu ja röstsibulaga