Uudiskiri Instagram Facebook
 
Sädelev vein

Luba roosa oma klaasi

Sädelev vein

Luba roosa oma klaasi

Kristina Ratso Oma Maitse
PrindiSoovita sõbrale Facebook
Foto: All Over Press
Roosa vein on juba päris kaua eksisteerinud, paraku puudub ajalooline dateering, millal seda ametlikult rosé-sildi all müüma hakati. Eestis on roosa vein jäänud vaatamata kaunis korralikule valikule ikkagi võõraks.
Põhilisim viis rosé-veini saamiseks on viinamarjadest välja pressitud mahla leotamine koos viinamarjakestadega. Sellist protsessi nimetatakse matseratsiooniks. Viinamarjakoore all asuvad fenoolid, nagu antotsüaanid ja tanniinid, samuti maitseühendid, mis annavad seisvale veinivirdele värvi, lõhna ja maitse. Roosa veini puhul on matseratsiooniaeg lühem, viinamarjamahl on kestadega napimat aega kontaktis ning seega on värvipigment oluliselt heledam. Ammustel aegadel oli punane vein meie mõistes roosa vein. Nn punavein oli heledam, roosakam ja seda just põhjusel, et veini valmistati algelistel viisidel: protsess kestis väga lühikest aega, marju pressiti käte, jalgade ja muude vahenditega. Ka rahva maitse oli hoopis teistsugune kui tänapäeval – eelistati kergeid, puuviljaseid ja magusa alatooniga veine.

Tuntud ja tundmatu
Roosat veini on vast mekkinud igaüks, aga üldiselt on rosé tarbimine Eestis marginaalne. Paljud pelgavad seda veini, ülejäänud tellivad vaid suvekuudel. Kui me ei elaks laius- ja pikkuskraadil 59° 00’ N ja 26° 00’ E, vaid asetseksime Lõuna-Prantsusmaa või Itaalia laiuskraadidel ja päikesetundide arv oleks kordades suurem, dikteeriks kliima teistsuguseid valikuid. On ju nii, et alles palavas suvesoojuses meenub justkui alateadlikult see jahedal temperatuuril serveeritav karastav, mahlane ja puuviljane vein.

Aastatega on roosat veini turundatud mitut moodi. Kuna rosé’d hakkasid jõudsalt tootma ka Ühendriikide suured brändid, levis kerge veini stiil massidesse ning seda eelkõige nooremate hulgas. Kui tõusis konkurents, hakkas paranema ka kvaliteet. Roosa veini stiil läks peenemaks, kuivemapoolseks ning ühel hetkel oli rosé väljunud ebapopulaarse joogi staatusest.

Roosa vein muutus müstilise kiirusega moeröögatuseks, kui Hollywoodi superpaar Angelina Jolie ja Bran Pitt ostis veinimõisa Château Miraval Provence’is. Koostöös veini- meister Marc Perringiga võitis veinimaja USA veiniajakirja Wine Spectatori 2012. a parima rosé-veini tiitli. Veini toodetakse vaid mõni tuhat pudelit, mis omakorda paari tunniga kogu maailmale maha müüakse. Euroopas ongi kõige populaarsemad rosé’d Prantsusmaa ja Itaalia päritolu.

Rosé-veinis on samad omadused, mis võivad olla ka valgel veinil: hea puuviljasus, marjasus, värskendav olemus ja kerge keha. N-ö keskmine müügil olev rosé on väga hea kvaliteediga. Kuiv, kuid samas mahlane ning mõnusalt puuviljane roosa vein sobib ideaalselt seltskonnaüritustele, vastuvõttudele, rahvarohkele sünnipäevale. Toiduga sobitamisel on roosadel veinidel palju eeliseid. Kerge happesuse ja puuviljase noodi tõttu lähevad nad paari paljude toitudega, olgu nendeks salatid, köögiviljaroad, kergemad linnuliha- toidud jne.

Kuidas valida õiget rosé’d? Suuremad roosa veini tootjad on Prantsusmaa, Portugal, Hispaania, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid.

Poeriiulite vahel tasub kindlasti Prantsusmaa riiuli juurde asuda. Just seal leidub mitme regiooni rosé’sid. Põhja- Prantsusmaalt Loire’i orust pärineb paljude lemmik, Anjou linna rosé ehk Rosé d’Anjou. Selle piirkonna roosad on kerged, mahlased ja marjasusest pakatavad. Nende üheks iseloomulikuks jooneks on keskmisest kõrgem magususnoot veinis.

Vast kõige kuulsam piirkond on Provence, mis elab lugudes, legendides, filmides. Seal toodetakse tõesti ilusaid ja ainulaadseid veine, mis on karged, mineraalse alatooniga ning võivad olla põneva ürdise-herbaarse alatooniga. Selle piirkonna kahvatuid roosasid veine tasub isegi vaadata bag in box’i stiilis pakendites.

Provence’ist põhjas asub Rhône’i org, kust pärineb järgmine kuulus roosa – Tavel. Seal toodetakse ainult roosasid veine, mis erinevad teistest oma jõulise keha ja komplekssemate maitsenüansside poolest.

Roosat veini valmistatakse ka Champagne’i piirkonnas, kuid seda oleks korrektsem nimetada rosé-šampanjaks. Champagne on Prantsusmaa ainuke piirkond, mis lubab rosé’d toota seda n-ö kokku segades. Igal pool mujal on kohustuslik kasutada roosa veini tootmiseks pressi. Itaaliasse jõudes on rosado-valik veelgi suurem ja kirjum. Põhja-Itaaliast saab enamjaolt kergeid ja puuviljaseid veine ning lõuna poole suundudes muutuvad need kehalt täidlasemaks.
  • Rosé valmistamiseks on välja kujunenud teatud sordid, mis kindlates piirkondades annavad parima kvaliteedi. Lõuna-Prantsusmaa roosades veinides domineerib Grenache’i viinamari, juurde pannakse Syrah’d, Cinsaulti, Mourvedret ja muid kohalikke sorte.
  • Loire’i oru Anjou veine tehakse Groslot’ marjast, Itaalia omi aga enamasti kohalikest suure saagikusega sortidest, eriti armastatakse Pinot Grigiot. Viimane on oma värvilt põnevamaid viinamarju, ei ole valge ega punane, vaid vahepealne roosaka mutatsiooniga.
  • Saksamaal leiab roosade veinide sildilt Spätburgunderi, Austrias on sama Blauburgunder – teisisõnu on see teatud kui Pinot Noir.
  • Mõne aja pärast räägime tõenäoliselt juba oranžist veinist, mida saadakse valgetest viinamarjadest, ning pikemast matseratsiooniperioodist.
Domaine de Lamargues Les Grandes Cabanes Rose, Costières de Nîmes, Rhône, Prantsusmaa
Rhône’i orust pärinev vein on Syrah’ ja Grenache’i segu. Aroomis on tunda tihedalt kokku pressitud marjaseid noote, pihlakat ja paradiisiõuna. Lõhn ise annab märku veini keskmisest täidlusest. Maitses mänglevad rohused ja ürdised jooned. Kindlasti on tegemist toiduveiniga, mis sobib mozzarella-salati või mõne muu, paprikate ja õuntega salati juurde.

Rosa dei Masi, Masi, Rosato delle Venezie, Itaalia
Veini värv on kerge sõstrapunase alatooniga. Aroom kätkeb endas marjaseid ning rohelise varre nüansiga noote. Maitse on üle keskmise võimsama kehaga. Palju marjaseid jooni, eelkõige on tunda küpseid sõstraid. Tunda on head balanssi, samuti ka mõru joont, mis paneb toidu peale mõtlema.

White Zinfandel, Gallo Family Vineyards, California, USA
Tumedama õidepuhanud kirsiõie tooniga. Aroom on elav ja särtsakas. Õrnalt mängleb vaarikas õitseva toominganoodiga. Maitses varieeruvad kukekomm, iirised ning marmelaad. Vein on magus, kuid meeldivalt puhta ja lühikese maitsega. Kindlasti soovitaks nautida algajal veinisõbral ning jahedalt serveerituna. Toitudest on parim vürtsise marinaadiga grilllinnuliha.

Marquis de Goulaine Rose d’Anjou, Loire, Prantsusmaa
Kena marjaroosaka värvusega. Aroom on täis puuviljaja marjanoote. Eriti võimutsevad vaarikas ja maasikas. Maitse on poolkuiv, kuid samas hästi ümara ja elava loomuga. Taolist magusama alatooniga roosat tuleks nautida võimalikult jahedalt, poleks patt lisada mõni jääkuubik klaasi.

Conde Villar, Vinho Verde Rose, Portugal
Ilusa rubiinse alatooniga ja frizzantetüüpi poolvahuvein. Maitse on mahlane ja lopsakas, domineerima jääb karamell. Suurepärane balanss happesuse ja küpsete marjade vahel. Sobitub suurepäraselt toiduga, nt grillil ja ahjus valmistatud linnulihaga.

Lobetia Garnacha, Hispaania
Kirka lõheoranži värvusega orgaaniline vein. Aroomis on tunda ilusaid küpseid vaarikaid ja mänglevat karamelli. Veinikerge keha on täis värskendavat hapet ja ilusaid marju. Üldmulje veinist on väga hea. Tegu on toreda kerge suvise seltskonda ühendava rosé’ga.

KOMMENTAARID

Lisa kommentaar

Uued retseptid

Hawaii-pärane lõhepoke

Argitoidud
Hawaii-pärane lõhepoke