Jäätisemasina teekond vändaga ämbrist täisautomaadini

Jäätisemasina töö eesmärk on segada ja vahustada jäätisesegu üheaegselt tema jahutamisega alla 0°C. Seda ülesannet on aegade jooksul erinevatel viisidel lahendada püütud ning turule on üksteise järel ilmunud mitmeid, üksteisest rohkem või vähem erinevaid
Jäätisemasinate tüübid
Jäätisemasina töö eesmärk on segada ja vahustada jäätisesegu üheaegselt tema jahutamisega alla 0°C. Seda ülesannet on aegade jooksul erinevatel viisidel lahendada püütud ning turule on üksteise järel ilmunud mitmeid, üksteisest rohkem või vähem erinevaid jäätisemasinate tüüpe, mida me kõiki alljärgnevalt ka tuvustada püüame. Lugeja, kes on huvitatud jäätisemasina ostmisest, peaks järgneva tähelepanelikult läbi lugema ning juba enne osturetkele suundumist endale kodus selgeks tegema, millist tüüpi jäätisemasinat ta endale vajab. Otsustamisel võiksid kriteeriumiteks olla ühekorraga valmiv jäätisekogus, masina kasutamisvõimalus - kas üks või mitu korda 24 tunni jooksul (selgitus allpool), segamine kas käsitsi või mootoriga, vajadus soola-jääsegu järele. Kes peab lugu õhulisemast jäätisest, peaks tingimata valima elektrimasina, nende hulgast omakorda aga sellise, mille vahustamiskonteiner ei ole õhukindlalt suletud, vaid laseb sisse väljaspoolt tulevat õhku ning võimaldab sealjuures valida kaht erinevat kiirust.
1. tüüp - Käsitsi ringiaetav, jää-soolasegu abil külmutav jäätisemasin
Vanimad ja lihtsaimad jäätisemasinad sarnanesid kujult võikirnu või koorelahutajaga; nad koosnesid sisemisest anumast, kus asusid vändaga ringiaetav segamislaba, ning selle ümber olevast vitstega varustatud puuvooderdisest, mis sisaldas kokkutambitud jäätükkide ja jämeda soola segu (sool viib jää sulamispunkti nullist allapoole). Labad, mis jäätisemassi sees ringi käisid, tõmbasid ja kraapisid külmemaid jäätisekihte servast pidevalt anuma keskele, kindlustades jäätise ühtlase külmumise ning muutes ka jäätise konsistentsi mõnevõrra õhulisemaks. Ühe korraliku jäätisemasina puuümbrises oli ilmtingimata ka puupunniga suletav ava, kust aeg-ajalt sulamisvett välja sai lasta.
Ei maksa muide sugugi arvata, nagu oleks see jäätisemasina tüüp elektriliste poolt väga kiiresti välja tõrjutud. Lehitsesin meedias korduvalt tsiteeritud koguteose “Raamat maitsvast ja tervislikust toidust” 1965.a. venekeelset väljaannet, mis suure Nõukogudemaa tookordset olukorda vaid ülivõrretes kujutab. Selles raamatus kirjeldatakse just niisugust soola-jää koosmõjul töötavat mehaanilist jäätisemasinat; samasuguse, kuid mõnevõrra täpsema kirjelduse leidsime ka kaks aastat hiljem ilmunud venekeelsest üllitisest “Piimatoidud”. “/.../ Kodune jäätisemasin kujutab endast väikest puutünnikest, mille sisse on paigutatud silindrikujuline metallvorm. Tühimik metallsilindri ja puutünnikese vahel täidetakse soola-jääseguga, tünnike suletakse pealt tihedalt kaanega. Metallsilindris asub segur-kraaper, mis järjest eemaldab silindri seintele külmuva jäätisesegu; silinder täidetakse jäätiseseguga pooles kõrguses. /.../”. Ka 60-ndate Ida-Saksa päritoluga kokaraamatud kirjeldavad kodujäätise valmistamist kas eelkirjeldatud soolajää meetodil või siis lihtsalt külmkapis külmutamise teel.
Pole vana jäätisemasin lõplikult unustusse vajunud tänapäevalgi. Ilma elektrivarustuseta regioonides pruukimiseks ehk ka lihtsalt vanade aegade meenutamiseks toodetakse ja müüakse läänemaailmas kohati praegugi endisaegse disainiga ämbrikujulised jäätisemasinad. Nii nagu ennevanastigi, vajavad need masinad jäätise külmutamiseks soola-jääsegu ning jäätis saab valmis vända käsitsi ringiajamise teel. Sellise masina puhul on oluline kinni pidada soola ja jää optimaalsest vahekorrast u. 2 kg soola 8-10 kg jäätise kohta; soola üledoseerimise korral muutub jäätis teraliseks.
Kas meil keegi niisuguseid masinaid kunagi sisse toob, on raske arvata, siiski on selle traditsioonilise masinatüübi olemasolust igaühel kasulik teadlik olla. Ja kes teab, ehk pärast selle jutu läbilugemist saab ootamatult selgeks nii mõneski talus aidanurgas kasutult tolmuva kummalise garegaadi salapärane otstarve.
2. Külmutis töötav jäätisemasin.
Jää-soolaümbrisele põhinevatele mehaanilistele jäätisemasinatele järgnesid mitmed erineva konstruktsiooniga elektrilised jäätisemasinad, mis tuli panna töötamise ajaks külmutisse, nii et jäätist sialdav konteiner oli pealt lahti ning aparaadi juhe ulatus kapist välja seinakontakti. 20-30 minuti pärast lülitati masin välja, jäätist sisaldav konteiner võeti masinast, suleti kaanega ning jäeti piisava külmumisastme (-6 – -8°) saavutamiseks veel 1-1,5 tunniks külmutisse. Niisuguseid jäätisemasinaid oli meilgi vahetevahel müügil, kasutamise suhtelise ebamugavuse tõttu ja kindlasti mitmel muulgi põhjusel nad siiski erilisse soosingusse ei tõusnud.
3. Külmutis eeljahutatav jäätisemasin ja sorbetière
Jaapanlaste poolt leiutatud ja hiljem palju jäljendatud geniaalselt lihtne jäätisemasin kujutab endast labadega varustatud segamiskonteinerit, mida ümbritsevas alumiiniumümbrises paikneb patenteeritud super-jahutusvedelik. Masin pannakse vedeliku jahutamiseks 24 tunniks külmutisse, seejärel valatakse konteinerisse jahutatud jäätisesegu, kinnitatakse külge vänt ning pärast 25-minutist väntamist ongi valmis 8 –12 dl jäätist.
Seda tüüpi jäätisemasin vajab suurt külmutit, kus on piisavalt ruumi masina eeljahutamiseks, ka peab külmuti temperatuur olema pidevalt vähemalt -18°C, sest vastasel juhul masin ei toimi ootuspäraselt. Masin võimaldab valmistada ainult ühe koguse jäätist ööpäevas, kuna iga valmistamiskorra järel on vajalik uus jahutamine. Sama tüüpi masinaid tehakse ka pärast eeljahutamist külgekinnitatava elektriajamiga; külmutisse ei tohi ajamit muidugi panna. Elektriga töötavad jäätisemasinad lõpetavad tegevuse automaatselt, kui jäätisemass on saavutanud ettenähtud tiheduse.
Elektrijõul töötavate, eeljahutust nõudvate masinate kõige väiksem variant kannab nime sorbetière e. sorbetimasin; need kompaktsed masinad mahuvad ka tavalise külmkapi väikesse külmutusosakonda. Mõnikord on nendel masinatel kaks väikest konteinerit ühekorraga kahe erineva segu valmistamiseks.
Kuigi niisugused jäätisemasinad on enamasti juba paremate ja hõlpsamini käsitlevatega asendunud, on teoreetiliselt siiski võimalik, et keegi selletüübilisi masinaid meile veel sisse toob. Niisuguse masina ostmisel oleks ilmtingimata vajalik uurida, kui hõlpsasti ja kiiresti mootor masina külge kinnitub. Kui see tegevus liiga tülikas ja aeganõudev on, ei tasu mootori eest makstav lisatasu ennast ära; ka võib masinasse valmiskallatud jäätisesegu koos vahustamislabadega enne kinni külmuda kui mootor lõpuks käima saab. Muidugi ei tohiks ka unustada mõtlemast olemasoleva külmuti suurusele ja ka muudele eespoolkirjeldatud detailidele.
4. Väljavõetava külmelemendiga elektrilised jäätisemasinad
Kasutusmugavuselt eelmistest olulisel määral paremad on vahetatava külmelemendiga elektrimasinad. Selle grupi eeliseks on võimalus asetada külmutisse mitte terve masin, vaid ainult külmelement, mida tuleb -18° juures hoida 18 – 24 tundi. Kuna külmelemente võib ühe masina juurde muretseda mitte ühe, vaid mitu, võib kohe pärast esimese jäätisepartii valmimist panna masinasse uue külmunud elemendi ja asuda järgmise portsjoni valmistamise juurde.
Seda tüüpi masinaid saadavad Eestisse mitmed tuntud kodumasinatootjad; hinnaklassid on ligikaudu 800-1500 krooni. Masina hind võib sõltuda niihästi firma mainekast nimest, disaini kaasaegusest, käsitsemise hõlpsusest kui ka sellest, kas masinal on üks või kaks kiirust s.t. kas on võimalik valmistada ainult traditsioonilist või sellele lisaks ka kiiremini valmivat ja kohevama tekstuuriga nn-softjäätist.
5. Täisautomaatsed jäätisemasinad
Kuna oleme kord juba otsustanud rääkida kõigest, mis jäätisemasinaturul leidub, siis ei saa me jätta kirjeldamata ka tehnika üht viimasemat sõna ehk täisautomaatseid mudeleid.
Täisautomaatsed jäätisemasinad on suured, kaaludes 14-15 kilo, samas ei vaja nad ühtegi lisaseadet. Näiteks USA-s müüdav täisautomaat Simac II Gelataio Magnum valmistab masinasse kallatud jäätisesegust iseseisvalt 40 minutiga 10 dl jäätist, ja seda nii mitu korda järjest kui soovitakse. Saadud jäätis on igati ideaalse kvaliteediga, mõne jäätiseasjatundja meelest isegi maailma parim; ka on ta masinast välja tulles täpselt sobiva temperatuuriga ehk umbes -8°C. Lihtsamate (grupi 2 ja sageli ka 3) jäätisemasinate toodang seevastu on nullilähedase temperatuuriga ning vajab enne serveerimist täiendavat külmutamist.
Eelnimetatud megamasin tuleb, nagu arvata võib, jäätise kodumaalt Itaaliast, kus teatavasti jäätiste ja muude külmade magustoitude valik ja tase on maailma kõrgemaid. Kirjeldatud Magnum-mudel maksab USA-s 500 dollarit, samal ajal kui sama firma tavaline eeljahutusega ja külgekinnitatava mootoriga mudel maksab 100 dollarit; piisavalt hea masina võib saada ka 60-70 dollari eest. Asjatundlike jäätisekummardajate kinnituste järgi on aga Magnum, mida nad muide jäätisemasinate Rolls Royce’iks nimetavad, kahtlemata väärt igat penni, mis tema eest on makstud.
NB Kuna eelnev täisautomaatseid aparaate puudutav teave pärineb aastast 1993, on täiesti võimalik, et itaallased on vahepeal jõudnud leiutada midagi veelgi võimsamat, kaasaegsemat ja jalustrabavamat.
 
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa