Uudiskiri Instagram Facebook
 
Köögividinad

Mida peaksime teadma kööginugadest

Köögividinad

Mida peaksime teadma kööginugadest

PrindiSoovita sõbrale Facebook
Foto: Victorinox
Koka kõige olulisem abivahend on nuga, milleta pole võimalik süüa teha.
Erinevaid variante nuge on poes tohutult palju.
Kasutuskultuur, kombed ja harjumused avaldavad noa valikule suurt mõju ja seepärast on ka Eesti kauplustes kööginugade valik lai. Kõige olulisem on leida just oma kasutusse kõige paremini sobivad töövahendid. Valida saab erinevate käepidemete, tera töötluse, suuruse, raskuse ja noa otstarbe vahel. Muidugi on vahe ka disainis, võimsuses ja viimistluses - kellele BMW, kellele Ford. Noa võimsuseks võib nimetada tera ja käepideme töötluse taset ja sellega kaasnevat vastupidavust ning kasutamismugavust.
2. Mitu nuga peaks kodukokal olema?
Valik sõltub kodukoka pühendumusest toidutegemisse. Põhimõtteliselt saab hakkama ka ühe paraja suurusega kokanoaga, aga mõnus on näiteks redist puhastada vastava väikese juurviljanoaga ja äsja ahjust võetud leiba lõigata vastava leivanoaga. Hästivarustatud koduköögis võiks olla:
1-2 väikest nuga, sirge 6-12 cm pikkuse teraga, juur- ja puuvilja  käsitsemiseks

1 lainelise servaga väike nuga, millega hea lõigata sitket materjali nagu tomati või paprika pind, vorsti ja singi kiled ja kõõlused. Jäik saehambuline tera sobib hästi ka ülessulamata külmutatud toitude lõikamiseks. Kui selleks tööks kasutada sileda lõikeservaga nuga, võib tera kergesti kinni jääda. Kinnikiilunud noa lahtipäästmiseks tuleb seda ettevaatlikult pikisuunas kiigutada, mitte mingil juhul ei tohi tera väänata külgsuunas, see võib noatera kergesti vigastada. Samuti tuleb olla ettevaatlik juhul, kui soovitakse lahti päästa luusse, kõhre või muusse sarnasesse ainesse kinni jäänud nuga.


Leivanuga
- saehambulise servaga nuga leibade, küpsetiste ja muude struktuursete või kuivavõitu ainete lõikamiseks. Saehammas lõikab hästi ka kõva koorukest või sitket materjali.


Fileerimisnuga
on sileda servaga, kitsapoolne, mõõdukalt elastne ja vetruva 16 - 20 cm teraga. Mõeldud täpseks tööks ja see peab olema võimalikult terav, et ta funktsioneeriks korralikult. Agar fileerija peaks meeles pidama, et lisaks selgroole muudab mõne kala (näit. lesta) nahapind iga noa kiiresti nüriks.


Kokanuga
on laiapoolne ja üsna jäiga teraga mitme otstarbega nuga, mille tera pikkus koduköögis võiks olla 15-22 cm.
Lai tera jätab piisavalt ruumi noapidet hoidva käe sõrmedele noapideme ja lõikealuse vahele. Lõikelaua suunas toimuva viilutamise ja hakkimise käigus saab laia ja kaardus servaga tera juhtida ohutult toiduainet hoidva käe sõrmenukkidega, kui nuga kiigutatakse lõikelaual selliselt, et noaots lõikelauale toetub.
Laiateralise noaga on võimalik saavutada sirgeid ja nägusaid lõikepindu. Sileda ja terava serva mõte seisneb ka selles, et toorena lõigatavast puuviljast või lihast imbuks lõikelauale võimalikult vähe mahlasid. Kuumal praepannil sulgub lihatüki sile pinnafaktuur kiiresti, mille tulemusel jäävad maitset andvad lihamahlad lihatüki sisse ning see ei kuiva.
Terava kokanoaga saab viilutada ka tomatit, krõbedat saia, lõigata porrulaugu ja kurgi hõlpsasti õhukesteks liistakuteks, tükeldada ja viilutada kõvu juurvilju, lõigata liha ja kala, koorida ja hakkida sibulaid, purustada tera küljega küüslauku ja pipart jne.

3.      Mille järgi hinnata noa kvaliteeti?
  • tera peaks olema „parajalt paks", sitke ja elastne ning teritatud mõlemalt küljelt. Noale ülalt alla vaadates peaks tera ahenema juurest tipu suunas, mis torkab just noa seljapoolelt hästi silma. Kui noa tera on väga õhuke, ühtlase paksusega ja teritatud ainult ühelt küljelt, on tegemist tavaliselt madala kvaliteediga, odavalt valmistatud noaga, milles kasutatud terase kvaliteedi osas on kõvasti järeleandmisi tehtud. Sellist nuga on  raske kasutada ja see on ohtlik kätele, kuna vetrub ja väändub, kui sellega lõigatakse näiteks köögivilju, kõva koorega puuvilju või muid tihkeid ja sitkeid materjale. Kui noatera on hästi jäik ja paindumatu, siis väheneb elastsus, mis muudab noa hapraks.

  • käepide võib olla nii plastikust, metallist kui puust, ent peab olema mugav ja korralikult noateraga ühendatud.  Vältida tasuks metallist või metalli imiteerivast plastmassist ilukaeluseid ning üleliia suuri sõrmekaitseid. Ilukaelus varjab tera ja käepideme ühenduskohta, tihti peidatakse sinna kehv kvaliteet. Sõrmekaitse on vajalik näiteks austrinoal, kuid koduköögis see pigem segab: sibula või peterselli hakkimine ei ole võimalik, kui sõrmekaitse pidevalt lõikelaua külge kinni jääb.

  • garantii - kui pikaks ajaks annab noavalmistaja oma toodetele garantii?
4. Kas on olemas nuge, mis kunagi nüriks ei muutu?

Kõik noad lähevad nüriks ja see on normaalne. Kvaliteetsed noad lihvitakse, teritatakse ja viimistletakse nii, et nad on uuest peast teravad kui habemenuga. Kasutades nuga nüristub ja seda tuleb regulaarselt teritada kasutades valmistaja poolt soovitatud teritusmeetodeid.  Hoolitse oma nugade eest nii
  • Puhasta nuga alati peale kasutamise lõpetamist. Pigem käsitsi tavalise nõudepesuvahendiga, aga kui nõudepsumasinas, siis mitte puidust käepidemega nuge

  • Hoia noad üksteisest ja muudest kõvadest materjalidest eraldi. Hoidmiseks sobivad kõige paremini noamagnetid ja puidust noahoidjad

  • Kasuta lõikealusena suurt ja rasket puualust, mis püsib paigal ega väändu. Kui puidust lõikelaud on puhas ja terve, ei elutse selles ka bakterid. Puupinna võib vajaduse korral ka siledaks lihvida. Plastikust lõikelauad on reeglina kahetsusväärselt väikesed ja kerged, mitmed plastikutüübid nüristavad nuga mitu korda kiiremini kui puit.
Vaata ka foorumiteemat "Milliseid kööginuge kasutate?"

KOMMENTAARID

Kutt 13.sept 2014 15:44
punkt 4 ------
regulaarne teritamine käib küll nüüd väga odavate nugade juurde, kui mul on Damaskus või mis iganes muu jaapani nuga, kasvõi 100 kihiline, ei pea ma raha eest ka seda teritama. terita-
misel ja teravana hoidmisel on vahe sees!
1
Lisa kommentaar

Uued retseptid

Rooskapsad sinepises koorekastmes

Argitoidud
Rooskapsad sinepises koorekastmes