Mis on BBQ ehk barbecue?

Barbecue päritolu kohta on erinevaid arvamusi. On arvatud, et see pärineb Lähis-Idast, Hiinast, Polüneesiast või Prantsusmaalt. Tänapäeval peetakse nii grillimise kui ka barbecue kodumaaks siiski Ameerikat.
Ameerikas kannab igasugune kodune grillipidu nime barbecue (barbeque), lühendatult BBQ või lihtsalt Q. Sama nimetuse all tuntakse ka üha populaarsemaks muutuvat küpsetusviisi spetsiaalses BBQ-ahjus.

Barbecue kogub populaarsust ka eestlaste hulgas, paljudes koduaedades on barbecue juba niisama loomulik tegevus kui grilliminegi.

MIS ON BARBECUE (BBQ)?
  • Õiget BBQ-d tehakse spetsiaalses BBQ-ahjus.
     
  • BBQ-ahjusid on mitmetes mõõtmetes – ülisuurtest kuni miniatuurseteni, sh ka kokkupandavaid.
     
  • BBQ-ahjul on eraldi kütte- ja küpsetuskolle.
     
  • Küpsetuskoldes asub veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt toiduainete jaoks.
     
  • Osadel BBQ-ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn. wok-pann, kus on võimalik praadida grillvorste/liha, valmistada wokrooga või kuumutada mop-kastmeid.
     
  • Enamus BBQ-ahjudest on kahe korstnaga, sest ühe korstnaga ahjus ei jaotu kuumus ja suits ühtlaselt. Kütte- ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt.
     
  • BBQ-ahju köetakse kuivade puudega (soovitatavalt kooritud lepapuuga). Kuumust annab leek, mitte süsi.
     
  • Osadel BBQ-ahjudel on eraldi suitsukast, mis täidetakse vee, lepalaastude, ürtide, vürtside, luuviljaliste puude okste jms. Nii saab anda lihale aromaatset maitsesuitsu.
     
  • BBQ-ahjus on küpsetamise käigus niiske ja suitsune keskkond ning küllalt madal temperatuur (ahju sisetemperatuur ~ 100°C).
     
  • Küpsemise ajal pintseldatakse liha/kala spetsiaalselt selleks valmistatud kastmega (nn mopiga), mis annab lihale maitset ega lase sel ahjus kuivada.
     
  • BBQ-liha ei saa pruuni pealispinda nagu grillides, kuid on see-eest mahlane, mõnusa suitsumaitse ja -lõhnaga.
     
  • BBQ-ahjus küpsetatud liha kvaliteedinäitajateks on maitse, pehmus/küpsus, välimus ja suitsuring (st liha ristlõikel näha olev nn suitsuääris).
KÜTTEMATERJALI VALIK JA AHJU KÜTMINE
  • Eestis on levinuimaks BBQ-ahju küttematerjaliks lepapuuhalud. Võib kasutada ka õuna-, pirni-, ploomi-, kirsi- ja kreegipuuoksi ning intensiivsema kuumuse saavutamiseks kadaka tüveosa.
     
  • Parim on puukooreta puit. Puukoor tekitab tumedat suitsu, mis tahmab küpsetamisel liha.
     
  • Küpsemise ajal jälgige, et suits oleks valget värvi.
     
  • Lisasuitsu andmiseks ja liigsuure leegi summutamiseks (temperatuuri alandamiseks) saab kasutada märga lepalaastu, visates seda lõkkesse ja sulgedes kõik ahju õhuavad (ka siibrid).
     
  • Kui tahate ahjus kuumust suurendada, avage korstnates olevad siibrid (õhuavad), et tekiks suurem tõmme. Samuti saab lisada küttekoldesse puid.
     
  • Ahju sisetemperatuuri mõõtmiseks on hea kasutada juhtmega teisaldatavat termomeetrit. Liha sisetemperatuuri mõõtmiseks läheb vaja juhtmega varrastermomeetrit. Digitaalsete termomeetritega saab täpselt määrata lubatud maksimumtemperatuuri ning panna meeldetuletuseks peale taimeri.
MIDA ON VEEL OLULINE TEADA?

  • Küpsetusprotsess algab ahju kütmisest. Kui temperatuur on ~ 100°C, võib asetada liha küpsetuskoldesse ning anda sellele puhast valget suitsu (paarikilose liha puhul ~ 1 tund). Seejärel pintseldage liha kuni valmimiseni (~ 2 tundi) ~ iga 15 minuti tagant mopiga. Moppida võib ka kalafileed, kui küpsetamine ei toimu üleni fooliumis.
     
  • Temperatuur BBQ-ahjus ei tohiks ületada vee keemistemperatuuri. Paljast kätt ahjul hoides peaksite saama lugeda umbes kümneni.
     
  • Eriti oluline on, et veevann ja suitsukast oleksid kogu aeg täidetud veega (vesi aurab kuumuse käes ja annab niiskust).
     
  • Äärmisel vajadusel võib liha küpsemisaja lühendamiseks kasutada fooliumit (liha pannakse fooliumisse mähituna ahju). Kala ning puu- ja köögiviljade puhul on aga kas või osaline fooliumi kasutamine väga oluline.
     
  • Nii nagu foolium, kaitseb ka sea võrkkelme toodet liigse suitsu ja võimaliku tahma eest. Võrkkelme on väga õhuke ja õrn ning kujutab endast rasvast ja kelmest koosnevat võrgustikku. Seega enne barbecue-ahju panekut võiks katta liha (näiteks sisefilee) või kalafilee võrkkelmega. Sea võrkkelme annab roale parema välimuse ja mahlakust, kuna tegu on tõepoolest puhta rasvkoega imeõhukesel kelmel.

    Mõned minutid enne valmimist võib võrkkelme ümbert ära võtta ja anda lihale puhast valget suitsu.
     
  • BBQ-liha on soovitatav süüa kohe pärast küpsetamist, kuumalt.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa