Kuidas ja milleks kasutada peekonit

Peekon omab erinevates riikides ka erinevaid tähendusi, mida muukeelse kokakirjanduse kasutajatel oleks hea teada
Peekon omab erinevates riikides ka erinevaid tähendusi, mida muukeelse kokakirjanduse kasutajatel oleks hea teada.

Ingliskeelne bacon on sea kõhupoolsest osast lõigatud liha, milles punakas tailiha vaheldub valgete rasvatriipudega. Eestis öeldakse taolise toore lihatüki kohta läbikasvanud liha, peekon saab sellest alles soolatult või suitsutatult. Kanadas kõneldav inglise keel on aga peekoniks ristinud hoopiski sea suitsutatud välisfilee, mis on väga populaarne ja otsitud ka väljaspool Kanada piire. Kui hästi järele mõelda, siis leidub meiegi lettidel taolisi tooteid, kuigi meil kannab ta enamasti singi nime (nt imekitsa pekitriibuga Talupojasink).

Peekoni poolvennad. Peekonite hulka liigitatakse nii Euroopas kui USA-s sageli ka searümba muudest osadest, peamiselt selja tagaosast lõigatud tükke, mis pole küll peekon, kuid ei kuulu ka singi (ham) kategooriasse. Viiludeks lõigatuna sarnanevad need kas peekoniga või siis kondita karbonaadiga. Peekoniga ühendab neid põhiliselt töötlemisviis – soolamine ja/või suitsutamine.

Peekoni töötlemisviisid. Nimetus peekon ei sea mingeid piire sellele, kas liha on ainult soolatud või mingite lisamaitseainetega vürtsisemaks muudetud. Ostja ei pruugi ka teada, kas sooldumine – eriti kui see toimus enne jägnevat suitsutamist – viidi läbi kuivalt või mingis lahuses. Reeglit pole sellegi kohta, kas peekon peaks olema suitsutatud või mitte; ja kui on, kas toimus see siis külmalt või kuumalt. Seda oleks oluline teada juba oma riigi piires ning uurida pakendites müüdavaid peekoniribade etikette hoolikamalt.

Kokaraamatud ja köögitoimetajad soovitatavad peekonit roogadesse lisada sugugi mitte rasva pärast, vaid ikka kuumsuitsutatud peekoni erilise maitse ja aroomi tõttu. Kuna meie riigi peekonikultuur on alles üsna noor, varemalt aga oli umbes taolise kvaliteediga toodet saada vaid suitsutatult, siis ununebki täpsustamine üsna sageli.

USA-s on olemas üks kindel standardne, suitsutatud peekonitüüp, mis kannab nime ameerika peekon ehk American (slab) bacon. Sama nime all on meie supermarketites müügil Soome pakendatud sink, mille kvaliteet on alati olnud ühtviisi suurepärane.

Hea kvaliteediga peekonis peab olema nii tailiha kui rasva, mis peavad paiknema selgesti eristuvate triipudena. Tänapäeval on korrapärasus täiesti saavutatav sigade rangelt kontrollitud söötmisreþiimi abil. Peekoni tailiha värvus varieerub sõltuvalt töötlemisviisist, kuid ei tohi mingil juhul olla hallikas; rasv on valge või kollakas. Lõhn olgu samuti töötlemisviisile omane, värske, tugev ja meeldiv.

Peekonit kasutatakse väga harva rasva väljasulatamise eesmärgil, kuigi tegelikult oleks ju tervislik lasta osa rasva välja sulada ja süüa siis vaid taist osa. Kui britid talitaksid nõnda oma traditsioonilise, praetud munadest ja peekonist koosneva hommikueine valmistamisel, oleks nende tervis senisest kindlasti palju parem. Just munaroogades ja omlettides süüaksegi vist ära suur osa läänemaailma peekonist. Muidugi jätkub seda ka pajaroogadesse, pateedesse, suppidesse, krõbedaks praetult ja seejärel pudendatult pitsa- ja pirukakatete ning pastaroogade peale puistamiseks. Ja kui peekonit praetakse, siis enamasti ikka suurel kuumusel ja pannile juurdelisatud õlis. Pannile jäänud maitsestatud õli ja peekonirasva segu aga kasutatakse ära mõne teise toiduaine praadimiseks.

Internetist võib leida üsna mitmeid huumoriga pooleks kirjutatud lugusid selle kohta, kui kergesti võib krõbedaks praetud peekonist sõltuvusse sattuda. Küllap on targem head peekonit üldse mitte koju tuua!

Natuke veel ka mõistest sink , mis on eelmisest veelgi ebamäärasem ja mitmeid tähendusi omav mõiste niihästi eesti kui teisteski keeltes.

Singist rääkides mõtleme me tavaliselt keedetud või suitsutatud külma sealiha, millest lõigatud viile me paneme võileivale, kasutame singirullide valmistamiseks või serveerime kaunilt seatud lõikudena. Küllap kasutati singi valmistamiseks algselt tõesti ainult sea kintsu- ehk singiliha, kuid tänapäeval on singi nimetuse vähemalt kõnekeeles endale võtnud ka fileest ja ka muudest lihakeha osadest valmistatud tööstuslikud tooted, sealhulgas ka läbikasvanud küljelihast valmistatud rullsink ja muudki tooted.

 
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Takeshi 17.veeb 2014 08:20
At last, sonmoee who knows where to find the beef
Sirje 07.märts 2012 15:56
Pakun välja veel ühe hästi huvitava koosluse: banaani tükid mustikakisselli sees. Keeda mustikakissell valmis ja lisa kuuma kisselli sisse pikuti 4-ks lõigatud banaani õhukesed viilud. Umbes 1,5 l kiselli ja 1 keskmine banaan. Vahukoor kõrvale ja jube hea saab.
mirell 19.okt 2004 15:06
väga hea ja kui lihtne valmistada!
1