Must aroonia ja arooniasiirup

Musta arooniat kasvatakse nii meil kui mujal sageli hekipõõsana, ning siis ta pügamisest johtuvalt kas ei kanna üldse marju või teeb seda väga kasinalt.
Must aroonia
ingl black chokeberry või black aronia berry, soome marja-aronia
Musta arooniat kasvatakse nii meil kui mujal sageli hekipõõsana, ning siis ta pügamisest johtuvalt kas ei kanna üldse marju või teeb seda väga kasinalt.
Omadused.
Marjad on aroonial läikivmustad ja suured, neid on palju ning neid on hõlbus korjata; ka valmib kogu põõsa saak peaaegu samaaegselt. Maitse seevastu valmistab uudistajale pettumuse. Rohked parkained tuletavad meelde toomingamarju, samas aga jääb puudu maitsest ja happelisusest.
Hoidistamiseks sobib arooniamahl seevastu suurepäraselt, kui vaid tegijal on teada mõned salanipid. Kirsilehtede ja sidrunhappe abil saab arooniast keeta suurepärase maitsega, küllaldase suhkrukoguse lisamisel toatemperatuurilgi hästi säiliva mahla (retsepti leiate allpool).
Keedetud ja sidrunhapet sisaldav mahl ei jäta ka nii püsivaid plekke kui toormahl. Küllaltki populaarne võte on marjade mehaaniline purustamine mõne elektririistaga, misjärel mass kas keedetakse läbi või lastakse toorelt nõrguda läbi mitmekordse niisutatud marli.
Soomlased seevastu eelistavad samadest ainetest toormahla valmistamist, leotades marju vaid üks kord. Ka soovitatavad soomlased mahla hoida tema väärtuste säilitamise huvides külmas ja pimedas ning tingimata ühtlasel temperatuuril.
Ameeriklased soovitatavad mahla valmistada aurutamise teel ning segada seejärel kokku suhkruta õunamahlaga vahekorras 1:1. Säilitamiseks peab muidugi siingi olema külm hoidla. Ameeriklastelt pärineb ka soovitus enne ükskõik millise meetodi kasutamist marjad läbi külmutada, mis pidavat oluliselt tõstma eralduva mahla kogust.
Aroonia väärtused.
Aroonia võib kiidelda vitamiinide C-, E-, B- ja P-vitamiini sisaldusega, lisaks on temas ka palju mikroelemente ja mineraalaineid. Suurtes kogustes tarbituna alandab arooniamahl vererõhku. USA teadlaste uusimad uurimused tõestavad nii aroonia soodsat mõju vereringele kui ka südant tugevdavat ning kuseteid põletike eest kaitsvaid omadusi.
Keedetud aroonimahl
1 kg arooniamarju
2 tl sidrunhapet
suur peotäis kirsilehti
Ühe liitri mahla kohta:
8 dl suhkrut
Pese ja nõruta marjad, kalla pestud kirsilehed sõelal rohke keeva veega üle. Pane marjad keedunõusse ja jaga lehed ühtlaselt vahele. Kalla peale väheses vees lahustatud sidrunhape ja seejärel nii palju vett, et marjad oleksid täiesti kaetud. Lase väga aeglaselt, marju mitte segades keema tõusta ja hoia paar minutit sellel temperatuuril. Ettevaatlik käsitsemine hoiab ära marjade purunemise ja mahla sogaseks muutumise.
Kalla mahl tasakesi marjade pealt ära või tõsta kogu poti sisu kulbiga suurele sõelale nõrguma. Pane nõrgunud marjad õrnalt potti tagasi, kalla peale uus vesi ja korda kõiki etappe.
Tegelikult eraldub arooniast värvi ja maitset veel kolmandalgi korral. Kalla kõik keedud kokku, mõõda kogus ära ning lisa vajalik kogus suhkrut. Lahusta suhkur väikesel kuumusel, pidevalt mööda põhja segades, lase siis keema tõusta ja 10 minutit vaikselt keeda. Maitsesta soovi korral täiendavalt sidrunhappega. Jaga mahl tulistesse, eelnevalt steriliseeritud purkidesse ja sule õhukindlalt.
NB Kui oled eeskätt huvitatud mitte odavast morsimaterjalist, vaid vitamiinidest, vali muidugi toormahl ja külmas säilitamine.
 
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
aksplix 14.nov 2005 10:42
mm. ammu oskan
1