Juustu päritolu ja ajalugu

Autor: Piimaliit
Juustusortide paljusus põhineb nende teatud erinevustel. Põhiolemuselt on juustud suhteliselt sarnased ja järgnev ongi juustu, piimatoodete tippesindaja, koondportree.
Juustusortide paljusus põhineb nende teatud erinevustel. Põhiolemuselt on juustud suhteliselt sarnased ja järgnev ongi juustu, piimatoodete tippesindaja, koondportree.
Legend räägib esimese juustu tekkeloost järgmist. Ammu-ammu asus üks Araabia rändkaupmees pikale teekonnale läbi kõrbe. Janu kustutamiseks võttis ta kaasa piima, mille valas lambamaost tehtud lähkrisse. Kui ta tükk aega hiljem lähkrist piima jooma hakkas, voolas sealt välja kõigest vedelikunire. Nahkkotti avades leidis ta sellest piima asemel tahke valkja massi. Piima mikroobid, lambamao bioaktiivsed ained, päikesekiirguse soojendav mõju, pidev edasi-tagasi loksumine ja nahkkotti mõjutav surve olid muutnud piima kalgendiks. Arvatakse, et niimoodi, pooljuhuslikult avastatigi juustuvalmistamise saladus ja et eelpool loetletud tegurid on kaasaegsel kujul olulised ka nüüdisaja juustutootmises.
Juustuvalmistuskunst kujunes esmalt Aasias ja Araabias, kust see hiljem levis Euroopasse. Esimesed juustud valmistati tõenäoliselt umbes 6000–7000 aastat tagasi. Juustu tundsid mitmed antiikkultuuride esindajad, nagu egiptlased, kreeklased, foiniiklased ja sumerid. Ka vanas Rooma riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Jõukate ülikute majapidamistes olid isegi spetsiaalsed juustuköögid. Tegemist oli tõepoolest rikaste inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi veinist kallim. Roomlased täiendasid juustuvalmistamist kahe olulise leiutisega: nad võtsid kasutusele juustude pikaajalise laagerdamise ja hakkasid juustusid säilitamise pikendamiseks suitsutama. Roomlastelt pärineb ka lausung ”mitte ühtegi söömaaega ilma juustuta!”. Just ladinakeelsest sõnast caseus, mis tõlkes tähendab juustu ja omab tähenduslikku seost piima varuvalgu kaseiiniga, on tuletatud juustu inglise- (cheese), saksa- (Käse), itaalia- (cacio), hispaania- (queso) ja hollandikeelsed (kaas) nimed.
Eestimaal on juustu söödud sajandeid, kirjalikud teated juustust kui toiduainest pärinevad XIV sajandist. See hinnaline toidukraam kuulus algselt siiski vaid desserdina jõukate linnakodanike ja mõisahärrade toidulauale. Keskajal valmistasid Eestis juustu rannarootslased. Kohalik rahvas suhtus juustusöömisse aga kahtlusega: juustu peeti riknenud toiduks, mis oli kaua seisnud ja lõhnas imelikult. Massilisem juustutegu algas Eestimaal XIX sajandil mõisate meiereides ja hoogustus veelgi piimaühistute ajal.
Tänapäeval tuntakse maailmas ligikaudu 4000 erinevat juustusorti.
Tõsi, enamik neist on rahvuslikud kohalikud juustud. Samas on palju selliseid juustuliike, mille kuulsus ja tuntus on ülemaailmne, näiteks mõned Šveitsi, Itaalia ja Prantsuse juustusordid.
Juustusid saab jagada mitmesse rühma lähtuvalt nende olekust (kõvad, poolkõvad, poolpehmed, pehmed), valmimise põhimõttest (pinnalt valmivad, seest valmivad, valmitamata) või lähtepiimast. Kõige rohkem valmistatakse maailmas juustu lehmapiimast, kuid kasutatakse ka kitse-, lamba- ja pühvlipiima. Mida vähemlevinumast piimast on juust valmistatud, seda kallimasse hinnaklassi see kuulub.
Vaata lisaks retsepte juustuga
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa