Õlu toidu-
valmistamisel

Alkohoolsed joogid, õigemini nende maitse ja aroom on mitmete roogade puhul oluliseks maitse- ja lõh…
Alkohoolsed joogid, õigemini nende maitse ja aroom on mitmete roogade puhul oluliseks maitse- ja lõhnakomponendiks.

Kuumadest roogadest haihtuvad likööri, brändi või veini kraadid umbes minuti jooksul, õlu vajab selleks 30 sekundit. Appi võib võtta ka nina. Kui roast kerkiv aur ei tundu ninasõõrmetes enam torkivana, on alkoholist jäänud vaid maitse.

Õlut on Euroopas roogade valmistamisel kasutatud sajandeid. Ja just nagu veinigi puhul, kõlbab toidusse ka niisugune õlu, mis tugitooli kõrvale või riiuliäärele seisma jäänult joogiks enam ei passi. Veelgi enam – tülika süsihappegaasi lendumine tuleb isegi kasuks.

Õlu ei asenda veini. Õlle ja veini kõrvutamine ei tähenda, et toiduretseptides võiks veini õllega asendada. Kumbagi joogi kasutamine köögis ja ka doseerimine on täiesti erinevad. Kui veini võib kallata küllaltki lahke käega ning see annab pikemal hautamisel roale eriti sügava ja rikkaliku maitse, siis võib õlle, eriti aga tumedate sortide maitse hakata muid varjutama. Alkoholisisaldust seevastu peljata pole vaja, sest see kahaneb kuumutamise käigus peaaegu olematuks.

Õlu pole kahjulik. Meedikute kinnitusel on 25 g puhast alkoholi päevas tervisele täiesti ohutu kogus. Selle n-ö lubatud koguse annab liiter heledat ja 0,7 l tumedat kanget õlut. Nõnda võite julgesti õllega valmistatud pajaprae kõrvale juua veel ka paar klaasitäit õlut, oma tervisele mingit kahju tekitamata. Otse vastupidi. Paar klaasitäit õlut vähendab ärritust ja lõõgastab lihaseid, soodustab vedelike eemaldumist kehast ja kiirendab ainevahetust. Väike kogus õlut alandab vere kolesteroolitaset. Ohtrasti on õlles organismile hädavajalikke B-grupi vitamiine ning mangaani, mis seob neid vitamiine ja aitab neid omastada; magneesium aga tugevdab südamelihast.

Õlle kasutamisvõimalusi. Lisaks alltoodud retseptidele on (hele) õlu alati sobiv ka veretoitudes, vorstikeste kuumutamisvedelikuna, soolases pannkoogi- või pliinitaignas, pardi ja metsjänese hautamisel, sibula- ja juustusuppides, juustufondüü valmistamisel ja vähkide keeduleemena.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Eneli 15.juuni 2010 22:36
Täitsa hea. Julgen soovitada. Oma inspiratsioon tuleb tegemise käigus kindlasti kasuks.
1