Karl Martin Sinijärv pakub nimega roogasid

Allikas: Eesti Naine Autor: Karl Martin Sinijärv
Lugesin internetist huvitavat pressiteadet, mis teatas mulle, et Eesti Naisel on uus kokk.

Mõtlesin kohe, et vau, see on küll lahe, kui lõpuks ometi on olemas väljaanne, kellel on kokk palgale võetud. Ei pea sekretärineiu enam jooksma lähikaupluse vahet, tooma masinakohvi sisse võltskoort ja igavate koosolekute pikenduseks küpsikuid, mida keegi järada ei viitsi. On ehtne ja õige kokk, kes muudab oma igapäevase tööga talituse usina tööpere ametitunnid mahedamaks. Väldib kuivast leivast johtuvaid maohaavu korraliku, tervisliku ning toitva pruukosti, lõunasöögi ja õhtuoote loomise läbi. Sõbraliku vihje peale hoolitseb, et külmikus oleks õlut. Vabandust, kreemlikööri, puna- ja vahuveini, kaalujälgijate vett pluss jogurteid igale maitsele – naisteajakiri ju. Igatahes tundus Eesti Naise algatus viit punkti vääriv.
Siis ma lugesin natuke edasi ja sain aru, et see kokk olen mina. Võttis mõtlema. Huh, õnneks ikkagi ei tule mul hakata reibastele zhurnalistipreilidele-prouadele muna ja peekonit praadima. Nad saavad sellega ise väga hästi hakkama ja minu käest tahetakse vaid sedasama vahvat retseptikuhjakest, mille seni tekitas väärikas köögiemand Maire Suitsu. Olgu. Võtan väljakutse vastu ja hoiatan juba ette, et on oht, et ma teen tiba teistmoodi. Aga loodetavasti lugejale mu lähenemisviis sobib. Näiteks praegu võtsin ma endale vabaduse kasutada sõprade kirjanike poolt loodud ja söödud sööke – esimese raksuga ei söanda ju kogu vastutust oma õlgadele võtta. Samas muidugi mudisin ma neid asjakesi ise ja tegin valmis ka ja kui teile mõni ei meeldi, siis ärge süüdistage mu sõpru, vaid ikka mind. Kuid kui vastuoksa mõnusasti maitseb, siis kiitke kirjanikke, sest ilma nendeta neid jaanuarinumbri toite ei oleks.
Eks aus on nõnda algust teha sellegipärast, et näiteks isand Ilmar Laabani juures Stockholmis sai aastat viisteist tagasi mu kokkamine tõsisema alguse. Üht rooga ja üht jooki – mu esimesi siis, mille tegemisel kaasa lõin – siin esitlen. Päris ammu, kahekümne kolme aasta eest umbes, sai Lilli Prometiga tehtud õunakooki. Aga see retsept osutus kadunuks aegade hämmu. Kui suudan selle taastada, siis kirjutan kindlasti kunagi neil veergudel üles. Nii ongi täna magusateks asjadeks Jürgen Rooste banaanikana, mis tegelikult küll põhiroog mis põhiroog. Ja Laabani Margarita-kokteil, mida küll nii enne kui pärast söömaaega kõlbab tarvitada. Oh jah, küll tuleb ka kookide ja kõrvitsamehu aeg.
Kaksteist aastat saab nüüd sellest, kui hakkasin ajakirjanduses toidujuttu tegema. Ja tundub, et erinevalt mitmest muust jutust toidujutt ei lõpe. Kus ta saabki lõppeda, me ju sööme iga päev. Kes paremini, kes viletsamalt, aga mingil määral me toitume, muidu me ei elaks. Ja kuna me seda niikuinii teeme, siis tehtagu seda hästi. Hästi söömine ei ripu ära niivõrd rahast, kuivõrd viitsimisest natuke mõtelda. Ja mõtelda võiksid nii lapsed kui naised kui mehed. Jah, mehed ka! Mõtelda ka toidule.
Mul on karvane tunne, et tegelikult on Eesti Naine ka eesti meeste lemmiklektüür. Või vähemalt peaaegu. Ma katsun keeta ja kirjutada niisuguseid toite, mis tiriksid meesinimese tema omal vabal tahtel pliidi veerde ja mitte korraks nuusutama, vaid ise katsetama ja kindlakäeliseks kokkajaks kasvama. Köögi häbenemisest peab üle saama. Häbenemist väärib kehvake kõhutäide, aga vägev praad on väärikas. Ja isegi kavala krutskiga kokteil võib muuta kui mitte elu, siis õhtu suunda. Olgu Eesti Naisel ja lisaks veel igal eesti naisel oma kokk! Mitte tingimata uus, vana sobib ka väga hästi, kui teda väheke koolitada. Selleks ma siin olengi.


Ilmar Laabani lintnuudlid põdralihaga

- pool kilo põdraliha (sobib ka veisefilee)
- 100 g võid
- rohelisi ja kollaseid lintnuudleid
- soola ja pipraid

Selle toidu valmistas mulle Ilmar Laaban me esimesel kohtumisel aastal 1990. Algupärases variandis oli tegemist põhjapõdralihaga ja täpsemalt kondi pealt kaabitud ribadega. Nii et kellel põhjapõdrakonte on, kaapigu aga. Kellel pole, ostku jahihooajal põdraliha või muul ajal veiseliha ning tehku see peenteks ribadeks. Neid ribasid säristatagu pannil kuumas võis – poolekilose koguse puhul soovitan teha kahes või isegi kolmes raksus, et ikka krõbeneks, mitte ei hauduks. Laabani variandis olid tagliatelle-pesakesed, aga mu meelest on neid peaaegu võimatu keetes koos hoida. Nii et pigem võtaksin erivärvilisi lintnuudleid – saab ilusam. Keedetagu vastavalt pakil olevale minutinäidule ja pandagu taldrikule. Mulle meeldib soola ja pipart otse taldrikul lisada, Laaban tegi ka nii. Aga kes tahab, keetku nuudlid soolaga ja praadigu liha ka koos soola ja pipraga. Kild võid kulub serveerimisel iga pastaroa keskele ära.


Kauksi Ülle liharullid

- 600 g veise välisfileed (laiemat osa)
- 2-3 suuremat porgandit
- suitsu- või soolapekki
- 2 spl sinepit
- 2 küüslauguküünt
- 1 väiksem sibul
- soola ja pipart ja õli
- pisike pits brändit

Noid va rulle on söönud ja kiitnud küllap kõik vähegi Tartuga kokku puutunud lõunaeestilised kirjutajad. Mind on need omal ajal korduvalt päästnud kui mitte näljasurmast, siis näljaelust kindlasti. Olen selle hea retseptiga veidi mänginud, siinne sinepi ja küüslauguga variant tundus kõige parem. Sõnaga – lõika fileest sentimeetrised lõigud ja tao lapikuks. Sega sinep ja küüslauk ja peeneks hakitud sibul (veidi õli võib sisse panna) ja tõmba kerge kiht lihaviiludele. Lõika imeõhukesed pekiviilud ja pane sinnasamasse. Tee porgandid pulkadeks ja keera pulgad lihalatakate sisse. Ülle sidus alati niidiga kinni, aga ma ei leidnud majapidamisest niiti üles ja kasutasin hambatikke. Vaadaku igaüks ise. Pruunista rullid pannil ja pane veega kaetult tulele. Kui asi juba keeb ja pulbitseb, kalla brändi sekka ja lase natuke lahtiselt muliseda. Siis kata kaanega ja lase tasasel tulel pool tunnikest haududa. Lihtne salat ja paar kartulit on hea kõrvale võtta.


Jan Kausi krevetipasta

- 2 purgikest soolvees krevette (või 300 g külmutatud ja puhastatud)
- 100 g Parma juustu või Võru vabriku analoogi
- 3 tomatit
- 1 tshillikaun
- 3 küünt küüslauku
- pihutäis peterselli
- pool pakki spagette

Siinkohal on hää soovitus kõik asjakesed enne spagettide keemapanemist valmis hakkida ja riivida. Et riivime juustu hästi peeneks – seda võib kohe rohkem riivida, sest mine tea, kui palju pärast vaja läheb. Ma hakin harilikult ühe plastpurgitäie krevette tiba peenemaks ja teise jätan ilu pärast terveks. Tomatitega ma ei jama, et koored maha ja seemned välja, lõigun lihtsalt ilusti tillukesteks tükkideks. Samuti tshilli ja küüslaugu ja peterselli. Kes vähem pipart tahab, lõigub tshillit vähem. Nüüd on spagetid valmis keenud ja ära kurnatud, eks ju? Paneme sooja puntra tagasi potti, jätame kerge tule alla, lisame kõik peale krevettide ja peterselli. Väntame korralikult läbi ja paneme ka krevetid ja peterselli. Paar korda läbi segada ja kohe serveerida.
Muuseas, Jan Kausiga pole sel roal rohkem pistmist, kui et oleme juba väga mitu korda kõnelnud sellest, et ta tuleb mulle külla. Ja siis ma teen just nimelt seda toitu. Aga kogu aeg on mingi jama ja ta pole jõudnud. Toit, see on küll vahepeal temanimeliseks muutunud.


Asko Künnapi suvikõrvits

- neli väikest ilusat suvikõrvitsat
- 150 g juustu
- kamalutäis seesamiseemneid
- 1 sidrun
- pipraid, sojakastet, oliiviõli

Tehtagu marinaad sojakastmest, sidruni seest välja pigistet mahlast, oliiviõlist ja võib-olla ka tilgakesest palsamiäädikast. Näpuotsaga saab ju maitsta, et ei tuleks liiga hapu või liiga soolane. Kes tahab, võib ka küüslauku sekka litsuda. Suvikõrvitsad lõigakem ketasteks ja pangem marinaadi, piserdagem ka üle. Üle paarikümne minuti ei tohiks hoida, muidu läheb hapuks kätte. Aetagu grillpann või tavaline pann tilga õliga kuumaks ja praetagu kettaid ühelt ja teiselt poolt paar minutit. Triibulisel grillpannil või lausa grillil tehes jääb tulemus ilus vöödiline. Serveerides tuleks kogu kupatus riputada üle riivjuustu ja seesamiseemnetega ning jahvatada või pudistada peale punapipart.


Jürgen Rooste banaanikana

- pool kilo kanafileed
- 3 banaani
- tubli kamalutäis rosinaid
- pihutäis mandlilaaste
- pihutäis mandlipuru
- pihutäis maapähklilaaste
- pakike vahukoort
- mett, soola, pipart

Kanaliha lõigutakse suhteliselt väikesteks tükkideks ja pruunistatakse pannil. Lisatakse veidi vett, soola ja musta pipart. Poole klaasi sooja veega lahustatakse lusikatäis mett ja kallatakse pannile. Aetakse keema ja kallatakse juurde mandlid ja pähklid ja rosinad. Hautatakse kaane all umbes 15 minutit. Lisatakse vahukoor ja hautatakse veel veidike. Serveeritakse riisiga.
Kes tahab, võib maapähkli asemel panna kookoshelbeid ja vahukoore asemel kookospiima. Saab lahjem ja teistsugusem. Lõpus võib soola ja pipardega timmida nii ehk naa.


KMSi öine lugemisliud

- jupp keeduvorsti
- jupp värsket kurki
- üks korralik soolane soolakurk
- marineeritud küüslauku
- artishokitükikesi
- leiba ja võid

Roosa vorst (mu viimase aja lemmik on Saaremaa Kevadine) lõigata ketasteks ja iga ketta juurde tubli viil värsket kurki. Või tuleb leiva peale määrida ja katta leib soolase soolakurgi viilakatega. Purgiviljad (eks küüslaugu ja artishoki asemel võib ju muudki tarvitada) kuhjata juurde, nende söömiseks on hää tarvitada hambatikku. Ongi taldrik valmis, sellise juurde jõuab juba vähema raamatugi ära lugeda. Või suurema ajalehe. Kui lugemine ja söömine piisavalt hilisesse öösse jääb, pole hommikusööki vajagi.


Ilmar Laabani Margarita

- 100 ml tequilat (mina eelistan kuldset)
- 1 laimi mahl
- 50 cl Vana Tallinna
- rohkelt purustet jääd
- soovi korral (toorest) õunamahla
- soola

Margaritad on laialdasi võimalusi pakkuvad joogid, kus vaid tequila, laimimahl ja sool on enam-vähem kohustuslikud koostisosad. Kuigi suurte Texase-tüüpi jookide puhul ei viitsita soolaservaga tihti jännata. Laaban ütles, et tehakse ju igasugu maasikavariante, aga tema paneb meeleldi veidike kodust õunamahla sisse. Väljanägemine saab koledam, aga maitse vahvam. Ja ilu pärast võib ka mõned jõhvikad sisse pista, kui Eesti asi ajamist tahab. Muidu aga – jää purustada, olgu siis masinas või nuiaga. Kallata sisse naps ja mahl(ad), loksutada segi. Kui sool meeldib, teeme klaasiserva niiskeks ja pistame korraks soolaga kaetud taldrikule. Jook sisse, iluvidin peale ja läheb. Peaasi et jää ära ei sulaks.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa