Punane jõujuurikas

Allikas: TervisPluss Autor: Pamela Eesmaa
Apelsini, õuna ja teiste populaarsete viljade kõrval tundub peedi tervislikkuse ülistamine uudne, ent selle punase juurvilja kasulikkus on tõestatud juba ammuseid aegu tagasi.
Peedimahla soovitatakse vähihaigetele, kes otsivad puhastavat leeliselist dieeti. Peedil arvatakse olevat vähivastased omadused, lisaks on selles viljas rohkesti antioksüdante. Ohtralt on ka folaate, kaaliumi, mangaani, rauda, C-vitamiini ning teisi vitamiine ja mineraalaineid. Peedis on vähe kaloreid ja rohkelt kiudaineid. 

Peedimahl ja vastupidavus
Mõned aastad tagasi avastasid teadlased, et klaas peedimahla võimaldab meestel töötada päevas 16 protsenti kauem ja lisab visadust. Teadlased usuvad, et põhjuseks on mahlas sisalduvad nitraadid,
mis nende sõnul aitavad organismil hapnikuvarusid vähem kulutada, mistõttu treenijad tunnevadki vähem väsimust. Inglismaal asuva Exeteri ülikooli spordi- ja tervishoiuteaduste kateedri professorit Andy Jonesi, kes uuringut juhtis, hämmastas peedimahla mõju hapnikutarbimisele – sellist toimet ei ole võimalik saavutada ühegi muu teadaoleva vahendiga, ka treeninguga mitte. Uurijad usuvad, et mahlas sisalduvad
nitraadid võivad organismis muunduda lämmastikoksiidiks, mis kahandabki n-ö hapniku hinda füüsilises treeningus. Teadlased uurisid mahla kasulikke mõjusid kaheksal 19–38aastasel mehel. Igale osalejale anti
kuuel järjestikusel päeval pool liitrit orgaanilist peedimahla. Sellele järgnes ülesannete jada, sealhulgas test veloergomeetril. Kontrollnädalal joodeti meestele kuus päeva mustadest sõstardest valmistatud platseebojooki ning pandi nad tegema samu väntamisharjutusi. Platseebojooki manustanuna suutsid
mehed vändata keskmiselt 10 minutit. Pärast peedimahla joomist jaksasid nad vändata keskmiselt 11,25 minutit. Pärast peedimahla joomist oli madalam ka meeste vererõhk puhkeseisundis.
Viimasele omadusele olid juba mõni aeg varem jälile jõudnud Bartsi ja Londoni meditsiinikooli ning Peninsula meditsiinikooli uurijad.

Peedimahl ja vererõhk
Aasta enne Exeteri ülikoolis tehtud uuringut avastasid need Suurbritannia teadlased, et kui juua iga päev pool liitrit peedimahla, võib vererõhk tunduvalt alaneda. Rõhku langetab peedimahlas leiduv loodusliku päritoluga nitraat, mida on ka rohelistes lehtköögiviljades. Vererõhku alandav toime ilmnes juba tund pärast peedimahla joomist, mõju kestis kuni 24 tundi. Uurimusest järeldub, et peedimahla joomine või teiste nitraadirikaste köögiviljade tarbimine võib olla lihtne viis säilitada tervet südant ja veresoonkonda
ning lisavõimalus tänapäeval üha kõrgeneva vererõhuga võidelda, selgitas uuringuga seotud professor Amrita Ahluwalia. 

Peedimahl ja dementsus
Lisaks vastupidavuse suurendamisele ja vererõhu alandamisele tõid teadlased mullu välja ka peedi kasulikkuse ajule. Ameerika Wake Foresti ülikooli teadlased leidsid, et peedimahla joomine suurendab eakatel verevoolu ajju ja võib võidelda dementsusega. Peedijuure rohked nitraadid muutuvad
suus olevate bakterite abil nitrititeks. Nitritid aitavad avada veresooni, suurendada verevoolu ja parandada
hapniku kandumist hapnikuvaestesse piirkondadesse. Varasemad uuringud on näidanud, et nitritid, mida on rohkelt ka selleris, kapsas, spinatis ja teistes rohelistes köögiviljades, laiendavad veresooni. Kuid teadlased avastasid mullu esmakordselt, et nitritid suurendavad ka verevoolu ajju. Uurijad jälgisid, kuidas toidust saadavad nitraadid mõjutasid nelja päeva jooksul 14 täiskasvanut vanuses 70 ja enam. Suure nitraadisisaldusega hommikusöök sisaldas 454 grammi peedimahla. Magnetresonantsuuring näitas, et pärast suure nitraadisisaldusega dieeti suurenes verevool esisagarate valgeollusesse. Taandarengut, mis viib dementsuse ja muude kognitiivsete häirete tekkimiseni, seostatakse kõige sagedamini just selle
ajupiirkonnaga.

Pea siiski peediga hoogu!
Kuid peediga ei tasu liiale minna. Väiksem kõrvalmõju on näiteks uriini punakas värvus. Iseenesest on see ohutu, kuid võib teadmatu peedimanustaja ära ehmatada. Rohkem peaksid ette vaatama need, kel on neerukivid (või on need kunagi olnud). Peedi rohke oksalaatide sisaldus võib nende teket soodustada. Haruldasem kõrvalmõju on kurgupitsitus või kõneprobleemid. Seda annab hästi vältida, tarvitades peedimahla segamini teiste mahladega.

KOMMENTEERIB RAIVO VOKK, Tallinna Tehnikaülikooli toiduinstituudi direktor: "Kahtlemata pole ükski soovitatavatest köögiviljadest meie toidulaual imeravim. Eelkõige tuleks tervisliku toitumise seisukohast silmas pidada mitmekülgsust ja tasakaalustatust, kuna köögiviljadest, nagu ka muust toidust, saame
mitmesuguseid organismile vajalikke toitaineid. Punapeedi keemiline koostis on tõepoolest küllalt rikkalik ja temas sisalduvatest antioksüdantidest annab tunnistust ka punapeedi värvus. Kahjuks tuleb tõdeda, et betalaiinid on küllalt ebastabiilsed pikaajalise kuumutamise korral. Aurutatud peedis säilivad taimsed
pigmendid paremini ja seda kuni 15minutise termilise töötluse juures. Poes ongi müügil aurutatud punapeet, mis oma toitaineliselt koostiselt on parem lahendus kui keedupeet.
Keedupeedisalatid küüslauguga või muude taimsete komponentidega on paremini omastatavad näiteks koos majoneesiga, milles on loomset valku. Juba 80ndate aastate algul leidsid toitumisteadlased, et nn lihafaktor aitab taimse päritoluga toidust paremini omastada valku, rauda, tsinki ja kaltsiumi. Arvukates teadusartiklites toodud andmed selle kohta, kuidas peet või peedimahl organismi eri funktsioone parandavad, on tihti lootustandvad. Itaalia teadlased on leidnud, et betalaiinid pakuvad punastele verelibledele antioksüdantset kaitset. Betaniin ja vulgaksantiin on vahest enim uuritud antioksüdantsed
ühendid punapeedis, antioksüdantsuse kõrval on tõestatud ka nende põletikuvastane ja toksilisi ühendeid elimineeriv toime organismis (koos glutatiooniga). Viimastel aastatel on teadlaste tähelepanu köitnud ka teised (samuti punapeedi koostises olevad) taimsed pigmendid – luteiin ja zeaksantiin, eriti  nägemisfunktsiooni. Kokkuvõttes on köögiviljade ja marjade regulaarne tarbimine päris kindlasti tervisliku
toitumise üks vajalikke tahke."

KOMMENTEERIB PRIIT PALOMETS, peedimahlafänn: "Lugesin peedimahla kohta umbes kolm aastat tagasi. Mul ei olnud siis plaanis teha mingisuguseid muutusi oma toitumises. Põnev tundus just see, et peet pidavat ainsa söögiproduktina parandama treenitust ilma treenimata. Loomulikult kaasnes sellega veel hunnik muid boonuseid tervisele: peet puhastab verd, parandab immuunsust, mälu, vererõhku jne. Esialgu ma boonustele eriti ei mõelnud, pigem huvitas mind see treenituse teema. Olin umbes poolteist kuud igal
hommikul klaasikese toore peedi mahla joonud ning otsustasin, et lähen proovin korvpallisaalis asja järele – kas mõjub või mitte. Kuna olen ka varem treeningutes pausi pidanud, siis tean täpselt, mida tähendab esimene treening pärast pikka aega – see on tõeline piin ja trenni lõpu ootamine. Aga seekord oli tegemist millegagi, millele ei osanud selgitust leida, vaatamata oma pikale spordiga seotud ajaloole. Tundus, et väsimust ei tulegi, isegi pärast tunniajalist intensiivset korvpallitreeningut. Loomulikult innustas selline tunne mind tõeliseks peedimahlafänniks hakkama. Kui varem polnud ma tundnud selle järele mingit vajadust, siis nüüd tundus see punane juurikas ikka väga põnev. Kui nüüd nende eespool mainitud boonuste juurde tagasi tulla, siis võin öelda, et kogu selle aja, nii kolm aastat, pole ma olnud kordagi haige, ei nohu ega köha pole kiusanud, vaatamata sellele, et ümberringi on kõik haiged olnud. Olin enne  peedimahla tarbimist tavaline viiruste poolt puretav inimene, nii kaks-kolm korda aastas olin ikka haige.
Mahla valmistan kiirelt ja lihtsalt: võtan ühe toore peedi (kohe kindlasti toore, mitte keedetud, eriti kasulik
pidi olema noorest peedist tehtud mahl), pressin selle köögikombainis mahlaks. Hiljem olen hakanud lisama
värsket ingverit (koorin puhtaks ja pressin mahlaks), sidrunit (pressin koos koorega) ning porgandit. Lisandeid hakkasin kasutama sellepärast, et ühel hetkel tundus peedimaitse lihtsalt väsitav, aga lisandid tegid selle teema jälle põnevaks. Lisandeid valisin natuke ka selle järgi, mida rahvameditsiin soojalt soovitab. Olen ka vahesid sisse jätnud selles kolmeaastases peedimahla tarbimises – nii kuu kuni kaks –, aga midagi ei juhtunud, olin ikka terve nagu purikas. Aga kui nüüd olen väga harva seda mahlakest joonud, on mind tabanud üllatus: olen aastas ikka kaks korda haigeks jäänud."

Allikad: Daily Telegraph, Journal of Applied Physiology, BBC, lovetoknow.com, Nitric Oxide Society
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa