Uus raamat: Eesti looduslikud toidutaimed

Allikas: Toidutare Autor: Siiri Kirikal
Taimed peidavad endas ohtralt saladusi. Kui teadusretkede tulemused vihmametsadest jõuavad meieni läbi imeravimite leiutamise, siis koduhoov, majatagune metsasalu või üle tee laiuv niit pakuvad argisteks avastusteks samasugust aplausi. Kui kummel ja naat on teile juba liigagi tuttavad, siis uus raamat Raivo Kalle ja Renata Sõukandi sulest pakub asjahuvilistele mõnusat lugemist ja uurimist kohe pikaks ajaks.
Maailmas tuntakse ligi 75 000 taime, mis oma keemilise koosluse poolest võiksid olla söödavad. Raamatust saame teada, et vaid 2500 neist on aga ka tegelikult toiduks kasutatud. Neist omakorda 150 kasvatatakse teadlikult ning 20 (enamasti kõrrelised) säästsid inimkonda veel paarsada aastat tagasi hirmsatest näljahädadest. Talukultuuri viljelevale eestlasele on taimede kasutamine toiduks olnud vägagi mokkamööda ning meie floorast on aegade jooksul leidnud kasutust pea 200 looduses leiduvat taimeliiki. On alles priske ja pirakas arv! Selle arvu taga on aga ohtralt mõnusaid lugusid ja mälestusi, mida raamatust lugeda nüüd saabki. Näiteks sparglit teadsid-tundsid eestlased mõisate pidamise ja sakste toidukultuuriga lähedalt kokku puutudes väga hästi, ent maarahvas ei võtnud seda ikkagi omaks. Ja tänapäevani peetakse sparglit ikka pigem gurmeeklassi liigituvaks toiduaineks, kuigi see kasvab meil hästi ja on üsna kättesaadav.
Mis puutub aga toidutegemisse otseselt, siis siit leiab huvitavaid ideid lausa kuhjaga. Äraunustatud vana on raamatus otsekui kandikul meile ette kantud. Näiteks soo-piimaputke kustub vanarahvas sooingveriks. Seda kasutati kilude vürtsitamiseks... või et teelehte võid kasutada nagu kapsast. Sellest saab sarnaselt isegi suppi keeta. Kahju et kevad käes ei ole, aga uueks aastaks panen ma valmis mõtte teha vesiheina-hapukoore salatit ja serveerida seda värskete kartulitega.
Laialt levinud toidutaimed võisid omal ajal olla suure nälja peletaja rollis, väga sageli mõne haiguse leevendajaks, ravijaks (tüüpiline oli kõhuvalu näiteks) või maitseandja rollis. Täna äratavad neidsamu taimi uuele moodsale elule üles aga nii Eesti restoranide tippkokad kui koduse toidu fanaatikud. Inspireerivaid ahaa-hetki leiab uuest raamatust riburada, nii et seda ei taha käest ära panna niipea.  

Eesti looduslikud toidutaimed
Kasutamine 18. sajandist tänapäevani
Raivo Kalle, Renata Sõukand
Sari "Roheline Eesti"
311 lk


TELLI RAAMAT SIIT
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa