Kasulikud pähklid

Allikas: Tervispluss
Suur pähklite valik paneb mõtlema, mida võtta ja mida jätta.
Sarapuupähklid
Eestimaal kasvab paljudest pähkliandjatest looduslikult vaid harilik sarapuu, mille viljaks on botaanilise tõekspidamise alusel tõelised pähklid. Pealt katab sarapuupähklit kõva puitunud kest, mis kaitseb tema sees leiduvat üksikut seemet, rahvapäraselt öeldes tuuma. Haruharva võib sarapuupähkli seest leida ka kahetuumalist sisu – seda loeti vanasti õnnetoovaks. Sarapuupähklid kaaluvad tavaliselt veidi üle poole grammi, kuid võib leida ka grammiseid “hiiglasi”, kultuurtaimena kasvavatelt sarapuudelt suuremaidki.

Parapähklid
Suhteliselt sarnased on ka parapähklite kuparviljad, mis sisaldavad paarikümmet kõvakestalisse ümbrisesse pakitud segmenditaolist seemet. Aasta jooksul pärast õitsemist arenevad hiigelviljad lõppkaaluga 0,5–2 kilo ning läbimõõduga 10–25 cm. Üksikute seemnete mass on loomulikult tunduvalt väiksem, ent pähklipaki assortiis paistavad parapähklid oma suuruse ja erilise kujuga kindlalt silma.

Kreeka, pistaatsia, India pähklid ja mandlid
Kaudne seos on pähklitega ka seltskonnal, kes botaaniliselt kuulub luuviljade sekka, nagu kookospähklid, mandlid, Kreeka, makadaamia-, pistaatsia- ja India pähklid. Kookospalmi toorviljad on parapähklitega enam-vähem samas kaalus. Meil tervikviljana müüdavatel kookostel on osa viljakesti eemaldatud, säilinud on väheses osas kiudkest ja täiel määral luustunud kest. India pähklitel on väga omalaadne ehitus – nad on ebatüüpilised kaheosalised viljad. Suurema osa moodustab eredalt värvunud lihakas pirnja kujuga ebavili, mille tipus on väiksem neerukujuline luuvili, milles omakorda peitubki pähklina söödav sisu. Makadaamiapähkel on siinsetel poelettidel vaieldamatult kõige kaugemaks külaliseks - nende kodumaa on Austraalias. Siiski kasvatatakse tänapäeval makadaamiapähkleid ka meile geograafiliselt veidi lähemates piirkondades.

Toitained pähklites
Rasva- ja õlisisaldus. Sarapuupähklite söödav sisu paistab silma eeskätt suure rasvolluse sisaldusega, mis küünib 55–62%- ni kuivvilja kogukaalust. Ehkki see kogus tundub suur, löövad paljud pähklid selle näidu üle, kindlaks rekordiomanikuks on makadaamiapähklid, mille õlisisaldus võib küündida kuni 80%-ni. Tänu
suurele õlihulgale saab nende pähklite tuumi hõlpsasti puruks närida, hammaste all tunduvad makadaamlased pigem rabedate ja pehmete kui kõvadena.
Valkegi on pähklites rohkesti, nende arvele langeb 15–18% tuumade kaalust. Poepähklite valgurikkuse edetabelis on esikoha haaranud maapähklid – vastav näit võib tõusta 30%-ni. Päris aus see esikoht loomulikult pole, sest maapähklid on tegelikult liblikõieliste seemned, mis paistavad tänu lämmastikainevahetuse eripärale (mügarbakterid juurtel) silma suure valgusisaldusega.
Süsivesikud. Ehkki sarapuupähklite söömisel me tuntavalt magusat maitset ei tunne, ei tähenda see veel süsivesikute puudumist. Neid on sarapuupähklites kuni 10%. Süsivesikute sisalduse edetabelis on kõrgeimal kohal hoopiski India pähkel, ületades oma saavutusega sarapuupähklit kolm korda. Sajagrammine ports puhastatud sarapuupähkleid annab sööjale olenevalt põhitoitainete vahekorrast kuni 650 kilokalorit. See on aukartustäratav energiakogus, kuid mitte viimane piir. Makadaamiapähklid suudavad sellegi tänu rohkele õlisisaldusele ületada, nendest saadav kalorikogus võib ületada isegi 700kilokalorilise rajajoone.

Tugevad allergeenid
Paljud inimesed on pähklivalkude suhtes allergilised ja peavad seetõttu pähklite, ka omamaiste sarapuupähklite krõbistamisest loobuma. Vahel kehtib seos, mille kohaselt ei saa need, kellele sarapuude õietolm vaevusi põhjustab, ka pähkleid süüa. Et pähklivalgud on tugevad allergeenid, piisab probleemide tekkeks ka tühisest kogusest. Eriliseks antikangelaseks on selles vallas kujunenud maapähklid,
mis ülitundlikel inimestel võivad isegi väga väikestes kogustes esile kutsuda eluohtlikke tervisehäireid. Seetõttu ongi paljudel toidupakenditel hoiatused:
“võivad sisaldada pähkliosakesi” või “toode on valmistatud liinil, millel eelnevalt on töödeldud pähkleid”.
Toksilisuse tõttu kipuvad probleeme põhjustama mõrkja mekiga töötlemata mõrumandlid, mis sisaldavad amügdaliini. Ja otse loomulikult peab vältima igasuguste rääsunud või hallitama läinud pähklite söömist.

Kreem, halvaa ja martsipan
Sarapuupähkleid võib süüa naturaalselt, maitsestatult (soolatult või suhkrustatult) või töödeldult. Üsna tuntud on mitmesugused pähklikreemid, milles tõele au andes kipub pähklite osakaal enam kui tagasihoidlikuks jääma. Peenestatud pähklimassist valmistatud tuntumad tooted on maailmas hoopiski pähklihalvaad või mandlimassi põhjal valmiv martsipan.
Paljudest pähklitest saab ka vedelaid tooteid. Selles vallas on eriti tuntud tegija kookos, mille saadused on kookosmahl, -piim ja -koor. Kookospähklite vedelikku käärides saab ka veini, kookospiima kasutatakse ühe lähteainena likööride valmistamisel.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa