Värsked eksootilised suveannid on kohal

Arbuusi ei ole kunagi liiga palju, melon või virsikud liialt magusad või grillpaprikat ülemäära suur liuatäis. Värskeid ande on praegu küllaga. 
Arbuus
Arvatavasti Aafrika päritolu arbuus on oma ingliskeelse nimetuse watermelon (vesimelon) saanud kõrge veesisalduse (92-95%) tõttu ja see annab arbuusile väga värskendava vilja kuulsuse.  Toitumisspetsialistid on arbuusi nimetanud üheks maailma parimaks toiduaineks, sest lisaks veele leidub selles palju kasulikku: magneesiumi, kaaliumi, vitamiine C, A, B1 ja B6 ning lükopeeni.
Arbuusi  ostmisel  tuleks valida tugev raske läikiva koorega vili, mis koputades kergelt kõmiseb. Kahvatum või kollane laik arbuusil on koht, millele arbuus on küpsemisel toetunud. Kui sellist laiku pole, on arbuus korjatud toorena.
Arbuusist saab valmistada hõrgutavat mahla, sorbetti ja isegi veini. Ka arbuusiseemned on söödavad, teatud Aasia piirkondades neid röstitakse või soolatakse ja mõnikord koguni jahvatatakse jahuks, et küpsetada leiba. Arbuusikoort võib marineerida või suhkrustada.
Rimi kauplustest võib leida kolme erinevat arbuusi: tavaline seemnetega arbuus, seemneteta arbuus ja ka kollase viljalihaga arbuusi.
Kollases arbuusis on säilinud traditsioonilise arbuusi maitse ja koostis, kuid selle seemned on väikesed valged ja pehmed, mida süües ei märkagi. Kollase arbuusi puhul võib üleküpsemise piiril tabada ka õrna mesist maitsenooti, mida roosa arbuusi puhul ei leia.

Arbuus on väga maitsev ja mahlane vili, kuid tal on suured ja kõvad seemned, mis on süües sageli pisut tüütud. Seega kuna seemneteta vilju on palju lihtsam ja mugavam tarbida, on aretatud ka arbuusist seemneteta arbuus. See ei tähenda, et seemneid ei eksisteeri üldse, need on valged ja pehmed ning ei ole välja arenenud. Seemneteta arbuus on tavaline arbuus, lihtsalt seemnetega arbuusi noorem sugulane Seemneteta arbuusil on intensiivne punane värv ning vilja iseloomustab mõnus mahlakus ja väga magus maitse. Igal aastal otsustab üha enam arbuusisõpru just seemneteta arbuusi kasuks.

Paraquayo
Virsikupuu on pärit Hiinast, kus on virsikuid kasvatatud juba iidsetest aegadest, kuid Euroopasse tõid virsiku Aleksander Suure sõdalased Pärsiast ja sellest on tulnud ka nimi persica.
Virsiku sort Paraquayo sai populaarseks 1990. aastatel. Sellel sordil on väga palju erinevaid nimetusi, nagu näiteks doughnut, saturn, UFO. Paraquayo virsikud on veidi väiksemad ning lapiku kujuga, pisut kahvatuma viljalihaga, kuid  magusamad ja aromaatsemad kui traditsioonilised virsikud.

Kesk-Aasia melon
Melon kuulub ühte sugukonda kurgi ja kõrvitsalistega, mis kõik kasvavad roomava väädi otsas, kuid melon vajab soojemat temperatuuri ja rohkem päikesevalgust. Ostes võiks ostes kergelt koputada – küpsest melonist annab märku õõnes heli.
Melonit võib lisada putrudele ja puuviljasalatitele, teha sellest mahla või kasutada sorbettide ja jäätise maitsestajana. Melonist võib valmistada keedist, marmelaadi või puuviljakastet, see sobib hästi singi, delikatessliha, ja teiste kuivatatud lihade, suitsukala ja juustuga. Paavstidelt pärineva kombe kohaselt (kes jõid magusamat veini) lõigati melon pooleks ja õõnsus täideti portveiniga nii saadi hõrgutav eelroog. Melonit võib ka kuivatada, marineerida või temast alkohoolseid jooke valmistada.
Rimi kauplustes on aastaringselt sortimendis kollane melon (mesimelon), samuti roheline melon (Piel de Sapo) ja enamuse aastast ka melonid Cantaloupe ning Galia. Suvekuudel (peale jaanipäeva) leiab kindlasti ka eriti magusaid Kesk-Aasia meloneid.

Noored porgandid
Noored porgandid on Taanis kasvatatud eriline porgandisort, mis on pakendatud pestult ehk valmis kohe söömiseks. Maitselt on nad väga magusad, neid on hea kaasa võtta piknikule ning süüa kas lihtsalt suupistena või  näiteks koos dipikastmega.

Grillpaprika
Paprika pakub väga palju põnevaid võimalusi söögivalmistamiseks, sh ka grillimiseks. Lihtsaim võimalus on grillida paprikat sektoriteks lõigatuna. Kel rohkem fantaasiat ja pealehakkamist, võib täita paprikad erinevate täidistega ja siis grillil küpsetada.

Grillsibul
Grillitud sibulad sobivad hästi lisandina liha kõrvale. Enne grillimist koori sibulad ja lõika alumisest otsast viil ära. Mähi iga sibul eraldi fooliumisse ja grilli madalal kuumusel umbes 1 tund.

Grillšampinjonid
Šampinjonid sobivad grillimiseks toorelt. Neid võib küpsetada nii vardas kui grillrestil. Grillimise ajal tuleks seeni piserdada veega, mis on maitsestatud soola ja meelepäraste ürtidega. Hallitusjuustu sõpradel tasuks kindlasti proovida grillida ka hallitusjuustuga täidetud šampinjone.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Aivo 24.sept 2016 23:42
Seemneteta arbuusi taimel kulub kogu energia vilja valmimisele, sest seemneid pole vaja moodustada ega kasvatada. Noorusel pole seemnetega arbuusil ja seemneteta arbuusil mingit pistmist.
Aivo 24.sept 2016 23:33
Seemneteta sort on tegelikult steriilne taim, mis saadakse, kui ristata kahe kromosoomipaariga(di-
poloidse)ja nelja kromosoomipaariga(-
tetraploidse) arbuusi taimed. Emastaimeks valitakse 4 kromosoompaariga taim ja tolmutajaks ehk isastaimeks valitakse 2 kromosoompaariga taim. Emastaimel viljuv viljal on aga hoopis 3 kromosoomipaari(tri-
poloidne). Kui tripoloidse arbuusi seemned maha panna, siis saadki seemneteta steriilse arbuusi. Ja sellist ristamist tuleb koguaeg korrata, sest seemneteta arbuusil pole seemneid(kui oleks, siis need ei idaneks, sest taim on steriilne), millest kasvatada uusi seemneteta arbuuse. Vene kanalil saates: "Elus toit, surnud toit" seletati seda.
1