La Bohème

Allikas: Oma Maitse Autor: Salakuulaja
Väljasõit Vihula mõisa restorani viib hallist argipäevast eemale ka kõige vilunuma tööfriigi.
PROFF

Atmosfäär: 10
Teenindus: 8

Toit: 8
Kas läheksin sinna uuesti? Jah, õhtusöögiks pika päikeseloojanguga suveõhtul või hommikusöögiks koheva lumega talvel.


MENÜÜ
Eelroog
Tammetõrudega metssiga (metssiga, foie gras, seened) 10.–
Tursasupp (krevett, vahukoor, ürdikimp) 7.–

Pearoog
Pardikoib ja hanemaks (verikäkk, kruubid, õunaveinikaste) 19.–
Kesk-Eesti põder (õun, pihlakas, aroonia) 22.–

Dessert
Õunalasanje (koogipealne, vanillijäätis, vedel iiris) 6.–
Mannavaht (kõrvitsasorbett, šokolaad, kirsid) 6.–
Hind kahele: 71.–


MILJÖÖ
Eesti üks kaunimaid mõisaalasid – Vihula – on justkui täiskasvanute teletupsumaa, kus naeratus püsib pidevalt huulil. Peamajas asuv restoran La Bohème võtab tulijat vastu hoolikalt taastatud parketi, paksude mustriliste kardinate, arvukate lühtrite, peenelt valitud mööbli, kiiskava lauahõbeda ja valgete tärgeldatud lauakangastega. Restoran jaotub neljaks ühendavaks, kuid samas erinevaks ruumiks: ballisaal, raamatukogu, lounge ja korstnatuba. Selg tõmbub sirgemaks ja hinge poeb pidulikkust, kui istume laua taha ning jääme ootama teist vaatust – tutvumist joogi- ja söögikaardiga.

TEENINDUS
Teenindus on tehniliselt laitmatu, diskreetne, hea ajastuse, täpselt vormistatud küsimuste ja vastustega, kogu olemuselt kuidagi mahe ja rahustav. Väärikad ruumid dikteerivad aja kulgemise rütmi, kiirus on unustatud ja nii võib südametunnistuse piinadeta nautida ennast ja ümbritsevaid. Sarm on see, mis lubab põigata kõrvale mõningate küsimuste eest, millele täpseid vastuseid ei tea, ning väike järelkontroll see, mis järgmisel korral päästab täbarast hetkest. Menüüd on rüütatud käele meeldivasse kesta, kuid sisu kirjapilt on silmale halvasti jälgitav, kuna roogade juurde prinditud veinisoovitused ei eraldu põhilisest informatsioonist. Road on menüüs välja toodud põhitooraine järgi, millele on lisatud saatvad komponendid. Lihtne ja turvaline.

TOIT
Koha visiitkaardiks võib pidada kohapeal valmistatud musta leiba ja ciabatta’t, mis serveeriti koos keraamilisel kivil asetseva eheda võiga. Alustasime koos väikeste pehmete tammetõrudega terriini kuju saanud metsseast, mis saatvate maitsekomponentide tõttu – foie gras, seened, must sõstar – oli kui meeldiv reis Prantsusmaale. Kreemja tursapüreesupi keskmes oli pesa parajalt soolaseid rebitud tursatükke, hiidkrevetisaba ja näputäis ürte. Pearoogade tandem koosnes pardikoivast ja põdralihast. Glasuuritud pardikoib osutus maitselt liiga domineerivaks, seda ei suutnud leevendada ka õrnalt praetud pardimaks. Põder, kes oli kuuldavasti Kesk-Eesti päritoluga, rõõmustas suurepärase küpsusastmega, kaaslasteks ilustamata kartulipüree, peekonisse mähitud Türgi oad, sügisseened, küütlev kastmeansambel Eesti iludustest – õun, pihlakas ja aroonia – ning tipuks tupsuke põdrasammalt. Desserdid mängisid meie ettekujutusega ninanipsu. Õunalasanje tõi tellides ettekujutuse tainakihtidega vaheliti laotud õunast, kuid osutus ainult õunakihtidest laotud ahjuõunaks. Südameks karameljas rosin, lisaks koogipuru, leivaõhikuga poolitatud jäätisepall ja siksakis iirisekastet. Desserdil puudus tervik ja tasakaal. Mannavaht oli võtnud tihke külmvormi ja meie lapsepõlv oligi purustatud. Suuremat lohutust ei pakkunud ka lisatud tumeda šokolaadi tükid, kõrvitsasorbett ega kompotikirsid. Lootust pakkus kõrvallauas nähtud rikkalik, mitmete kastmetega juustuvalik.


PROFAAN
Õpetaja (40)
Kunstnik (44)

Atmosfäär: 8
Teenindus: 6
Toit: 9


Kas läheksin sinna uuesti? Jah. See on otsetee Euroopasse

MENÜÜ
Eelroog
Samblapõder (madalküpsetatud põder, pekk ja kilu) 11.–
Tammetõrudega metssiga (metssiga, foie gras, seened) 10.–

Pearoog
Aeglane lammas vol 3 20.–
Viskivasikas 19.–

Dessert
Juustuvalik 7.–
Trühvlid 5.–
Joogid
Kohv 2.50
Vesi 3.50
Hind kahele: 78.–

MILJÖÖ
Vihula mõisa peab suurelt teelt eraldi sisse keerama ja avanev pilt lööb heas mõttes pahviks: kümned kenasti restaureeritud väiksemad mõisahooned ja peamaja moodustavad tiigi ääres koos tammedega maalilisi gruppe. Heaoluühiskond hakkab Eestisse jõudma. La Bohème’i kõrge laega söögisaalis on kõik, nagu peab: lühter tiliseb laes, suur kamin ja hiigelpeegel lisavad hubasust, lauad on kena kattega, nahksed toolid seal ümber. Võib-olla oleks kraad enam luksust ihanud. Võib-olla mõjus aga hall hilissügis, mille unustamiseks pidime eraldi paluma laelühtris tuled süüdata. Massiivsed küünlajalad jäid ka millegipärast serveerimislauale oma aega ootama, kuigi meie ees laual oleks neil hoopis kohasem koht olnud.

TEENINDUS
Must kass kudus vaipa? Me tervitame uute kelnerite väljaõpet, aga no kas pidi see just meie sealoleku ajal juhtuma! Oi-oi kui vähe oli veel teadmisi. “Kellele see mõis kuulus?” “Sakslasele.” “Ega nime pole teada?” “Ma lähen uurin järele.” Poole tunni pärast küsisime uuesti ... Aga mis on see eelroataldrikul olev huvitav must sametjas “pulk”? Noor nina jõudis uuridespuurides peaaegu taldrikusse välja, aga siis tuli ikkagi tunnistada, et ei tea. Õnneks oli sel silmapilgul juhendaja naisterahvas läheduses, kes tõesti asjatundlikult ja ladusalt kõik lahti seletas. Küsitud “jupp” osutus peedipulbris pekiks ja maitses oivaliselt, viies mõtted ühtlasi kelmikamatele radadele: menüüs on nt Vihula Manor Beer ja Vihula Manor Vodka! Erilist hoitust ega siniverelisust me ei tundnud, kuid olek oli üsna mõnusalt kodune ja boheemlik. La Bohème, noh!

TOIT
Alustaks juttu lihast. Peakokk Lauri Tomingale aplaus esmajoones just selles vallas. Kulinaarne mõte ja liha on julgelt ristatud ja tulemuseks on näiteks aknast paistva tamme mõrkjate tõrudega metssea- eelroog, saatjaiks must sõstar, huvitavalt marineeritud metsaseened ja elegantselt magus kumkvaadirõngas. Teisel taldrikul saavad sõbralikult kokku Kesk-Eestist pärit põder ning kilu ja pekk. Esmasuutäie tugev must pipar pöördub iga uue ampsuga aina vahemerelisemaks ja toredaid maitseleide avaneb igal sammul. Muu hulgas kehtib ka ütlus “Söö sammalt!”. Üleüldse on soolastes söökides läbivaks jooneks kodumaisus – täitsa siitsamast korjatud! –, hea tooraine ja huvitavad kombinatsioonid. Pearoogade kuningas on viskivasikas, mis sõna otseses mõttes voogab suhu ja lummab maitsemeeli jäägitult. Pärast jääb üle vaid lihast kleepuvaid huuli meelalt lahti sikutada ja tõdeda, et juba ainuüksi vasika nimel tasub Vihulasse uuesti tulla. Lammas on traditsiooniliselt hea, ilus ja maitsev, küpsusaste meeldivalt paigas. Desserdiks olevas trühvlivalikus oleks tahtnud rohkem näha šokolaadiseid ja luksuslikke trühvleid, mitte šerbetti, marmelaadi jms. See-eest oli juustutaldrik jumalik – sellest piisab vabalt kahele. Norrapärane karamelljuust, Lapi juust, Brie ja tõenäoliselt kodumaine Breti Blue koos ohtrate mooside, pihlakakastme ja pähklimeega ning mitte nii ohtra viigimarjaga (soovitaks rohkem panna, väga hästi sobib!) toob lõpliku rahu maa peale.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa