Sõstarde värvikirev sõpruskond

Allikas: Eesti Naine Autor: Lia Virkus
Sõstrad said tuntuks ja tunnustatuks 16. sajandil. Kõik praegused kultuursõstra liigid on antioksüdantidest rikkad. Rahvameditsiinis on enim hinnatud must sõstar.
Punasesõstramarjad sisaldavad rohkesti antioksüdante, eeskätt C-vitamiini, kuigi selle väärtusliku ühendi poolest on sõstralehed isegi rikkamad. Veel on marjades flavonoide, karotenoide, parkaineid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi suhkruid ja happeid, mikroelemente ja pektiini. Nende kindlat kogust öelda on aga raske, kuna kõikide nende ainete sisaldus oleneb suuresti kasvutingimustest ja sordist.

Punane sõstar on meil hinnatud mahlamari. Enim annavad mahla täisküpsed marjad. Juulikuised mitte päris küpsed marjad sisaldavad rohkesti pektiini ning sel ajal korjatud marjad sobivad hästi tarretise ja mõnusalt hapu moosi valmistamiseks. Parim säilitusviis on aga sügavkülmutamine, nii säilib C-vitamiin pea täielikult. Punasesõstramarju kasutatakse palju kookides, magustoitudes, hoidistes, samuti marinaadides, kastmetes ja värsketes salatites.

Mustasõstramarjades leidub suures koguses peaaegu kõiki tänapäeval tuntud ja tervisele soodsaid fütokemikaale ning rohkesti C-vitamiini. Ka pakuvad marjad palju väärtuslikke mineraalaineid:rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, tsinki. Marjade seemnetes on ohtrasti oomega-6-rasvhapete rühma kuuluvat gammalinoleenhapet (GLA), mis vabaneb aga alles seemnete purustamisel (nt närimisel). Peale selle on marjades muidugi ka rohkesti suhkruid ja orgaanilisi happeid ning selliseid bioloogiliselt aktiivseid ja väärtuslikke aineid nagu pektiin, parkained, valgud. Väga hinnatud on ka aromaatsed lehed, neiski on rikkalikult C-vitamiini, ka eeterlikku õli, karotenoide ja antibakteriaalse toimega fütontsiide.

Mustast sõstrast kasutatakse rahvameditsiinis nii lehti, õisi kui ka marju. Kuivatatud õitest ja marjadest tehtud keedus on andnud abi podagra ja reumaatiliste valude korral. Neerude tegevuse aktiveerimise kaudu aitab see väljutada rakkudesse kogunenud liigset vedelikku. Lehe- ja marjatee võib panna higistama ning sobib palaviku alandamiseks ja külmetushaiguste raviks, leevendades ka köha ja aidates väljutada ülemistest hingamisteedest sitket lima. Mustasõstramarju võib tänu neis leiduvatele flavonoididele soovitada abistava vahendina veenihaiguste ja hemorroidide, aga ka juusveresoonte katkemise korral (kui esineb kergesti tekkivaid siniseid laike). Klaasitäis mustasõstramahla päevas olevat hea ravim ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise vastu.

Tervistaval eesmärgil korjatud taimeosade puhul on väga tähtis neid õigesti kuivatada, et väärtuslikud ühendid, eriti aga C-vitamiin, ei häviks. Kuivatamiseks tuleb valida päikesepaisteline kuiv ilm, ent peab siiski vältima otsest päikesepaistet. Kunstliku soojusega kuivatamisel ei tohiks temperatuur olla üle 50 kraadi. Õigesti toimides säilib C-vitamiin lehtedes ja marjades 90% ulatuses.

Mustasõstralehti kasutatakse kurkide hapendamisel. Sarnaselt kirsilehtedega võib neid pruukida ka arooniamahla maitsestamisel. Kindlasti ei sobi selleks taimehaigustest kahjustatud lehed. Ja enne kasutamist vala lehed sõelal keeva veega üle.

Nagu kõik marjad, on mustad sõstradki kõige kasulikumad värskelt. Pikema säilitamise korral püsivad kasulikud ained kõige paremini külmutamisel, kuivatamisel ja kuumtöötluseta valmistatud mahlas. Paremuselt järgmine viis on külmkapis hoitav ja üsna kiiresti ära tarvitatav toormoos.

Külm mustasõstra-toorjuustutort

Suvine kanasalat punasesõstrakastmega

Mustasõstrajäätis
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa