Asendamatu E

Allikas: Tervis Pluss Autor: Triinu Entsik-Grünberg
E-vitamiini on pikka aega peetud ideaalseks rasvlahustuvaks antioksüdandiks, mis reageerib alati eesrindel rakku kahjustavate vabade radikaalidega ja võitleb halva kolesterooliga.
E-vitamiin on vajalik, et aidata säilitada skeleti-, südame- ja silelihaste struktuuri ja tagada nende talitlus. Samuti toetab ta punaste vereliblede teket ja aitab tagada raua, seleeni, A- ja K-vitamiini varusid organismis. Usutakse, et E-vitamiinil on positiivne mõju immuunsüsteemile ja et see aitab kaitsta keha südamehaigustega päädida võivate oksüdatiivsete kahjude eest. Samuti omistatakse E-vitamiinile vähki ennetavat ja Alzheimeri tõve sümptomeid leevendada aitavat toimet. E-vitamiinist võib kasu olla suhkruhaigusega kaasnevate, eriti silmadega seotud kahjustuste ennetamisel.

Samas on osa E-vitamiiniga seotud uskumusi uuringutega ka ümber lükatud. Nii näiteks ei ole see toiminud naha vananemise pidurdajana, isegi mitte koos C-vitamiiniga. Seletus on lihtne: E-vitamiini struktuur on lihtsalt liiga suur, mahtumaks rakumembraani teiste molekulide pinnale.

Kui palju vajame?
E-vitamiini de tsiit on haruldane. Kuna E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, jääb sellest vajaka inimestel, kes ei suuda omastada rasva ja kellel on harvaesinev rasvaainevahetushäire. Samuti on risk kannatada selle vitamiini vaeguse all väga väikese sünnikaaluga enneaegsetel imikutel ning inimestel, kellel on vastav haruldane geenirike. E-vitamiini puuduse sümptomiteks on rasvane väljaheide, krooniline kõhulahtisus ja võimetus eritada sappi.

E-vitamiini puudus organismis võib pärssida spermatogeneesi, põhjustada sugunäärmete arenguhäireid ja takistada rasestumist. Kroonilise E-vitamiini vaeguse tagajärg on ka närvide talitluse häired, nagu re ekside nõrgenemine, jalasäärte ja käsivarte tundlikkuse vähenemine. Kestev puudus võib aga põhjustada lihaste kõhetumist, soodustada maksa- ja neerukahjustusi ning enneaegset vananemist.

E-vitamiini soovitatavad ööpäevased kogused on vanematel kui 14aastastel ja rasedatel 15 mg, imetavatel emadel aga 19 mg. 1–3aastastel lastel on vajaminevaks koguseks 6 mg ööpäevas, 4–8aastastel 7 mg ööpäevas ja 9–13aastastel 11 mg ööpäevas.

Kust saame?
E-vitamiini rikkad on taimsed õlid, avokaado, spinat, porgand, päevalilleõli ja -seemned, nisuidud, pähklid ja täisteratooted.

Kuna E-vitamiin on rasvlahustuv, omastab organism seda kõige paremini koos vähemalt mingil määral rasva sisaldavate toitudega. Puutudes kokku valguse, kuumuse või õhuga, kaotab E-vitamiin aga oma mõju. Seega on soovitatav vastavaid toidulisandeid säilitada pimedas ja jahedas.

Kõrvaltoimed ja -mõjud
Peale selle, et E-vitamiin on hüübimist pärssiva toimega, pole sel teadaolevaid kõrvalmõjusid. Väga suurtes kogustes võib see vitamiin suurendada veritsusriski, kuna tal on trombotsüütide kokkukleepumist pidurdav ja K-vitamiini vastane toime. E-vitamiin võib kujutada seega ohtu neile inimestele, kes juba kasutavad arsti määratud verevedeldajaid, seetõttu võivad nad seda vitamiini tarbida üksnes arsti ettekirjutusel ja jälgimisel.

Kui võtad vere kolesteroolisisaldust vähendavaid ravimeid, tuleks samuti olla ettevaatlik ja enne E-vitamiini tarvitamist pidada nõu arstiga, kuna kõnealune vitamiin võib märkimisväärselt vähendada mõningate kolesterooliravimite toimet.

E-vitamiini taset kehas võivad mõjutada veel epilepsiavastaste ravimite, tsingipreparaatide ja ka kalaõli võtmine. Tavapärasest suurem oomega-6-rasvhapete tarbimine suurendab vajadust E-vitamiini järele.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa