Kuidas toetada immuunsüsteemi?

Allikas: Tervis Pluss Autor: Kristel Uibo
Immuunsüsteem teeb tõhusat tööd, kaitstes organismi haigustekitajate eest. Mõnikord on tal sellega aga raskusi. Kas on võimalik immuunsüsteemi toiduga tugevdada? Või vajame selleks spetsiaalseid vitamiine-mineraalaineid?
Mõte immuunsust tugevdada on innustav, ent seda teha võib olla mitmel põhjusel keeruline. Immuunsüsteem ongi see, milleks seda nimetatakse – süsteem, mitte üksik objekt. Et süsteem tõrgeteta toimiks, vajab organism tasakaalu ja harmooniat nii toitumises kui ka elustiilis tervikuna.

Toit kui tervendaja
Haiguse ajal paljunevad immuunrakud kiiresti, mistõttu on oluline süüa piisavalt valke. Tähtis on valida ka õigeid rasvu. Kui igapäevane toit sisaldab liiga palju küllastunud või hüdrogeenitud rasvu, pärsib see immuunsüsteemi tööd ja viib organismi tasakaalust välja, samal ajal kui vajalikud monoküllastumata rasvad, mida leidub rasvases kalas, pähklites ja seemnetes, suurendavad organismi vastupanuvõimet.

Söö rohkesti puuja köögivilju – nii võid olla kindel, et organism saab immuunsust tugevdavaid toitaineid piisavalt: porgandid, peedid, suvikõrvitsad, tomatid, idandatud läätsed, lisaks arbuus ja muidugi marjad – maasikad, mustikad, vaarikad, astelpajumarjad. Kui vähegi võimalik, söö neid värskena, vajadusel võid köögivilju ka kergelt aurutada. Püüa vältida praadimist, sest see ainult suurendab kahjulike vabade radikaalide hulka, mis mõjuvad toksiliselt.

Uuringutest on selgunud, et suhkur võib pärssida immuunsüsteemi tegevust, mistõttu väldi seda perioodil, mil organismi vastupanuvõime on nõrgenenud. Samuti hoia eemale rafineeritud teraviljatoodetest (nt sai), sest need muunduvad seedetraktis kiiresti suhkruteks. Asenda need parem täisteratoodetega – kaerahelveste, rukkileiva, pruuni riisi või muu sellesarnasega.

Toidulisandid – vajalikud või mitte?
Immuunsüsteem koosneb paljudest eri tüüpi rakkudest, mis reageerivad mikroobidele igaüks omal moel. Seetõttu põhjustab immuunsüsteemi turgutamine toidulisanditega palju küsimusi. Milliseid rakke on täpselt vaja tugevdada ja mil määral? Organismis tekib immuunsüsteemi rakke järjest juurde, üleliigsed rakud aga kaovad sealt loomuliku protsessi käigus, mida nimetatakse rakusurmaks ehk apoptoosiks.

Juhul kui sinu menüü ei kata kõikide mikrotoitainete vajadust (näiteks köögiviljade söömine on vastumeelne või eelistad täisteratoodete asemel rafineeritud jahust tooteid), on igapäevasest multivitamiini- ja mineraalainepreparaadist mitmesugust kasu ning mitte ainult immuunsüsteemile. Suurtes kogustes ühtainsat vitamiini võtta pole mõistlik, rohkem ei ole ilmtingimata parem.

Kui sügistalvel muutub immuunsüsteem nõrgaks ja loomulikust tervislikust toitumisest ei piisa, võid proovida: ✔ üldtugevdavat multivitamiinija mineraalainekompleksi,
✔ antioksüdante, mis sisaldavad Cvitamiini, tsinki ning immuunsust tugevdavaid fütotoitaineid, näiteks leedripuumarju ja ingverit,
✔ Dvitamiini – soovitan talvel võtta lisaks 15 mikrogrammi Dvitamiini päevas (nii palju sisaldub multivitamiinis) ning hoolitseda selle eest, et ka menüüs oleksid esindatud Dvitamiini allikad, näiteks rasvane kala ja munad. Kui viibid suvel iga päev vähemalt pool tundi päikese käes, annab see 30 mikrogrammi Dvitamiini päevas. Ent hämaratel talvekuudel, kui päike harva paistab, tuleb võtta Dvitamiini juurde, kuna suvel kogutud varud on enamasti novembriks otsakorral.

Kuigi immuunsüsteemi tugevdamise põhitõed on sobivad igaühele, kuula oma keha ning jälgi, mida söödud toit sellega teeb. Vajadusel küsi abi toitumisnõustajalt, kes aitab sul koostada sinu vajadustest ja kehatüübist lähtuva menüü. Tervist!

15 väetoitu

1.
Astelpajumarjad on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Nendes leidub C-vitamiini, B1, B2, B6, B15, P, K, Evitamiini ja karotenoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini, flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Kõik need head ained ergutavad immuun- ja hormonaalsüsteemi, on head üldtugevdajad gripi ja teiste külmetushaiguste korral, aga ka siis, kui on mure vererõhuga.

2. Sidrun on suurepärane C-vitamiini allikas ja sisaldab ka B-rühma vitamiine, näiteks B1-(tiamiin), B2-(ribofl aviin), aga ka B3-, B5-, B6- ja B9-vitamiini (folaat, mis on foolhappe looduslik vorm). Samuti on sidrunis E-vitamiini, mis kaitseb õrnu rasvhappeid rääsumise eest ehk on teisisõnu suurepärane antioksüdant.

3. Aroonia on teiste taimede hulgas väljapaistev oma P-vitamiini ja joodi kontsentratsiooni poolest. Marjad sisaldavad ka C-, A- ja B2-vitamiini, vajalikke antioksüdante, nagu flavonoidid ja antotsüaniinid. Rikkaliku vitamiiniallikana tõrjub aroonia haigusi, soodustab seedimist ning aitab ka kõrgvererõhktõbe leevendada.

4. Ebaküdoonia viljade jumekuse tagavad taimsed värvained – karotenoidid ja antotsüaanid – ning küpsemisel vilja pinnale järk-järgult kujunev vahakiht. Hellitavalt Põhjamaa sidruniks nimetatud viljad kihisevad C-vitamiinist, hapetekülluses ei ole talle meie viljade seas võrdset. Meeldiv lõhn on tingitud eeterlikest õlidest ja fenoolsetest ühenditest. Inimorganismile vajalikest mineraalainetest paistavad viljad silma rohke kaaliumiga. Veel on neis piisavalt fosfori- ja magneesiumiühendeid. Ebaküdoonia aitab, kui on kehvveresus, soodustab mao- ja maksategevust ning vähendab seedehäireid.

5. Küüslauk sisaldab väävliühendeid, mis annavad talle iseloomuliku terava lõhna ja tugeva maitse. Küüslaugust leiame ka B1-, B6- ja C-vitamiini ning olulisi toitaineid, nagu kaltsium, mangaan, fosfor, trüptofaan ja vask. Antioksüdandi omadustega küüslauk aitab säilitada tugevat immuunsüsteemi. Tema toime aktiveerib organismis selliseid immuunsüsteemi rakke nagu T-lümfotsüüdid ja makrofaagid, mis aitavad tugevdada kaitsevõimet.

6. Ingver, mida on uuringutes bakteri vastase toime poolest võrreldud antibiootikumidega, võib toimida väga tõhusa abivahendina hingamisteede ja igemete põletike ravis. Väga raske on ravida seeninfektsioone, kuid ingveril on leitud seeneliste vastu tõhus toime, isegi ravimresistentsete tüüpide korral.

7. Mesi on bakterite, viiruste ja seente vastane, olles tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ning immuunsüsteemi toetavaid mikroelemente. Kuna meesuhkrud on 90% ulatuses lihtsuhkrud, omastab organism mee jäägitult, taastades kiiresti raske tööga kulutatud energiavarud. Lisaks on mees mitmesuguseid antibiootilisi aineid, mis hävitavad haigusi tekitavaid baktereid ja hallitusseente eoseid.

8. Idandid annavad organismile nii vajalikku kaaliumi, magneesiumi, rauda ja teisi mineraalaineid. Idandid on kiudaineterikkad, mistõttu puhastavad organismi ja tekitavad täiskõhutunde. Hästi sobivad idandamiseks harilik lutsern, rukola, spargelkapsas ehk brokoli, punane peakapsas, lina, lambalääts, redis, sinep, päevalill, salatkress, punane ristik, mungoad, kikerherned ning pruunid, punased, kollased ja rohelised läätsed.

9. Spirulina sisaldab keskmiselt 60% valke ja kõiki asendamatuid aminohappeid. See on üks paremaid taimseid valguallikaid. Mineraalainetest on spirulinas kaaliumi, kaltsiumi, kroomi, vaske, magneesiumi, mangaani, fosforit, seleeni, naatriumi ja tsinki. Eriti ohtralt on aga hea imenduvusega rauda, mis aitab vältida aneemiat. Kaltsiumi leidub spirulinas 26 korda rohkem kui piimas. Erkroheline värvus viitab kasulikele fütotoitainetele, nagu beetakaroteen, klorofüll ja muud sellesarnased ühendid. Klorofüll on abiks kehast mürkide väljutamisel ja immuunsüsteemi toetamisel.

10. Klorella on üherakuline mageveerohevetikas, milles on rohkelt klorofülli, valke ja vitamiine, samuti rauda ning kaltsiumi. Klorella kiirendab kudede uuenemist ja suurendab heade bakterite hulka, nii et immuunsüsteemi tegevus paraneb ja keha suudab edukamalt võidelda vabade radikaalidega.

11. Hapukapsas annab organismile seedimist soodustavaid piimhappebaktereid.

12. Spinat sisaldab rohkesti organismile kasulikke aineid, nagu kergesti seeditavad valgud, mille koostises on kõik esmavajalikud aminohapped, foolhape ja karoteen. Samuti on spinatis rohkesti C-, B1-, B2-, B6-, P-, K-, E- ja D2-vitamiini. Spinati rohelised lehed annavad aga palju antioksüdante, mis aitavad vabade radikaalidega võidelda. Rauarikkuse pärast soovitatakse seda köögivilja tarvitada kehvveresuse korral. Samuti mõjutab spinat suurepäraselt soolestiku tööd, tugevdab närvisüsteemi, vähendab gaaside kogunemist soolestikus, parandab kõhunäärme ning mao tegevust. Spinatit ei soovitata süüa neil, kellel on podagra, neerukivid ja maksahaigused.'

13. Kurkum ehk kollajuur on Lõuna-Aasiast pärit ingveri sugulane (nimetatakse ka kollaseks ingveriks), mille aktiivaineks on kurkumiin – võimsate raviomadustega aine, mis tõstab tõhusalt maksa toonust.

14. Kaneel on taim, mille omadusi kiitis juba Hippokrates 2500 aastat tagasi. Kaneeliõli on eeterlik õli, mis mõjub tugeva antiseptikuna, soojendab kogu keha ning aitab stimuleerida südametegevust ja vereringet. Tuntud külmetusevastane vahend.

15. Salatkress ehk kresssalat tekitab söögiisu, soodustab vereloomet, maomahla ja sapi eritumist ning tänu suurele C-vitamiini sisaldusele leevendab ka väsimust.

Kuidas toetada immuunsust? 5 lihtsat sammu

1. Söö rohkesti puu- ja köögivilju – võta eesmärgiks iga päev vähemalt viis portsjonit. Vali võimalikult erinevat värvi köögivilju, nii saad mitmekesisema valiku toitaineid.

2. Üks või kaks küüslauguküünt päevas – sel taimel on viiruse- ja bakterivastased omadused.

3. Söö piisavalt valke – näiteks kinoad (Lõuna-Ameerikast pärit taime, Tšiili hanemaltsa seemned), mune, kaunja teravilju, tofut, kala.

4. Ürdid ja vürtsid sisaldavad immuunsüsteemi tugevdavaid toitaineid – lisa riisiroogadele kurkumit, riivi ingverit voki- või muudesse köögiviljaroogadesse.

5. Väldi suhkrut – see pärsib immuunsüsteemi tööd.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa