Kofeiin – võtta või jätta?

Allikas: Tervis Pluss Autor: Ly Aunapu
Kohvijoomise ja kofeiini tarvitamise kohta on palju vastakaid arvamusi. Uuringud toovad välja hulgaliselt kofeiini positiivseid efekte, samas manitsetakse mõõdukusele. Kust läheb piir tervisliku ja kahjuliku koguse vahel?
Mis on kofeiini kasulik mõju? Mis juhtub, kui sellega liialdada? Kes peaksid olema kofeiini tarvitamisega ettevaatlikud? Neil teemadel arutlevad toitumisteadlane Mai Maser, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi vanemteadur Anti Kalda ning Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.

POOLT
Anti Kalda
: Kofeiin on maailmas üks enim tarbitud farmakoloogilisi toimeaineid. Lisaks kofeiini leidumisele paljudes populaarsetes jookides, nagu kohv, tee, koola- ja energiajoogid, on see ka mitmete ravimite, näiteks külmetusravimite toimeaine. Kofeiini ülesanne on leevendada haigusest põhjustatud väsimust ja unisust.

Kofeiini kombineeritakse ka paratsetamooliga, et parandada selle imendumist seedetraktist ja kiirendada valuvaigistava efekti saabumist. Kofeiintsitraati kasutatakse enneaegsetel vastsündinutel hingamishäirete (apnoe) raviks.

Tagli Pitsi: Kofeiini leidub vähemalt 60 taime ubades, lehtedes või viljades. Kofeiini tuntumad sünonüümid on guaraniin, teiin, mateiin. See tähendab, et kuigi olenevalt allikast on nimetus erinev, on siiski tegu kofeiiniga. Peamine kofeiiniallikas on küll kohvioad, kuid seda leidub ka tees (teiini või mateiini näol), guaraanamarjades, kakaoubades, koolapähklites. Kofeiini positiivsete mõjudena võib nimetada kontsentratsioonivõime ja ka füüsilise suutlikkuse paranemist, kuid siiski ainult mõõdukate koguste korral.

Mai Maser: Kofeiin on keemiliselt toimelt psühhomotoorne stimulaator, mis tugevdab ajukoore erutusprotsesse, liikumisaktiivsust, vaimset ja füüsilist töövõimet ning ühtlasi vähendab väsimust ja unisust. Kofeiini mõju sõltub närvisüsteemi individuaalsusest.

Kuna kofeiin suurendab ka lihaste verevarustust, sobib see pikamaadistantsidel (maraton) just viimasesse joogipunkti. Sage kohvijoomine väikestes annustes aitab töövõimet ja virgust paremini hoida kui harv suurtes annustes tarbimine.

Kui kohvijooja loobub kohvist, võivad teda hakata vaevama väsimus, depressioon, vahel langeb ka vererõhk.

Kuid palju olulisem on kohvijoomise rituaal – aroom, seltskond, harjumus, tassi suurus. Kohv ei ole narkootikum sõltuvuse tekitamise seisukohast, kuid ta kujundab käitumisharjumust ja seltskondlikku suhtlemist.

VASTU
Anti Kalda: Kohvi ja teiste kofeiini sisaldavate toodete tarbimisel tasub olla mõõdukas. Tervele täiskasvanud inimesele on ohutu kuni kaks tassi keskmise kangusega kohvi (kofeiinisisaldus ühe joogi kohta 80–100 mg) intervalliga 4–6 tundi. Kofeiini tarvitamist tuleks piirata või sellest loobuda, kui esinevad rasked südameveresoonkonna haigused, haavandtõbi, gastroösofageaalne reflukshaigus ja osteoporoos. Kindlasti peaks siis konsulteerima perearstiga.

Regulaarsel kohvijoomisel tekib kofeiini stimuleeriva ja ka vererõhku tõstva toime suhtes kiiresti tolerantsus (toime kadu) ning mõnel inimesel võib kohvijoomine pigem tekitada rahunemise ja unisuse. Kofeiini sisaldavate toodete tarbimisel tuleb arvestada, et sõltuvalt inimese geneetilistest iseärasustest, vanusest, soost ja võetavatest ravimitest on kofeiini soovitud ja mittesoovitud toimete intensiivsus erinev.

Mai Maser: Neil, kes ei ole oakohviga harjunud, võib juba paari tassi joomisel tekkida rahutus, ülierutuvus, isegi peavalu (ent migreenihaige võib saada just kangest kohvist abi) ja iiveldus, südame löögisagedus kiireneb.

Tagli Pitsi: Võimalikke kõrvalmõjusid suurte kofeiinikoguste manustamisel saab jagada laias laastus kolmeks: toime kesknärvisüsteemile, südameveresoonkonnale ja teistele elundkondadele.

Kofeiini tarvitamine võib küll avaldada positiivset mõju füüsilisele sooritusele, kuid kindlasti peab arvestama, et samal ajal ergutab kofeiin südame löögisagedust ning vee eraldumist organismist, mis suurenevad niigi füüsilise pingutuse ajal – nende summaarne efekt võib juba esile kutsuda tervisehäireid. Suured kofeiinikogused (üle 300 mg päevas) ei sobi rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele. Mõõdukalt, kui üldse, võiksid kofeiini sisaldavaid tooteid tarvitada lapsed ja noorukid. Noorukitel on täheldatud kofeiini kõrvalmõjudest tulenevaid nähte alates 100 milligrammist päevas, lastel on see kogus veelgi väiksem.

Anti Kalda: Kofeiin metaboliseerub maksas sama ensüümi vahendusel kui naissuguhormoon östrogeen. Raseduse ajal (eriti kolmandal trimestril) suureneb östrogeenisisaldus raseda organismis ja kofeiini lammutamine aeglustub tunduvalt. Raseda organismis kuhjuv kofeiin põhjustab rohkem kõrvaltoimeid ja seetõttu ei saa paljud naised raseduse ajal kofeiini sisaldavaid jooke juua. Epidemioloogilised uuringud näitavad, et naistel, kes tarbivad raseduse ajal kofeiini sisaldavaid jooke, on suurem risk raseduse katkemiseks. Samas ei selgita need uuringud põhjuse-tagajärje suhet – et kas kofeiin põhjustab aborte või saavad naised, kellel rasedus ei kulge normaalselt (näiteks madalam östrogeenitase organismis), lihtsalt rohkem kofeiini tarbida.

Kofeiinisisaldus toitudes
✔ Presskannu- või filtrikohv – 50–70 mg 100 ml kohta
✔ Koolajoogid – 65 mg 500 ml
✔ Tee – 50 mg 200 ml
✔ Piimašokolaad – 20–25 mg 100 g
✔ Tume šokolaad – 65–75 mg 100 g
✔ Energiajoogid Eestis valdavalt – 160 mg 500 ml
Allikas: Tagli Pitsi

Suur kogus kofeiini võib põhjustada:
✔ närvilisust ja ärrituvust,
✔ ärevust,
✔ segadustunnet,
✔ pingeseisundit,
✔ peavalu ja -ringlust,
✔ unehäireid ja unetust, mis pikalt kestes võib tuua kaasa organismi üleüldise kurnatuse,
✔ käte värisemist,
✔ vereringehäireid,
✔ arütmiat, südame löögisageduse kiirenemist või aeglustumist,
✔ kõrget või madalat vererõhku,
✔ punastamist,
✔ hingamise kiirenemist,
✔ isukaotust,
✔ kõhulahtisust,
✔ vee ja naatriumi ülemäärast eritumist neerude kaudu,
✔ iiveldust või oksendamist,
✔ mao ülihappesust, refluksi.
Allikas: Tagli Pitsi
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa