Vana hea rabarber

Allikas: Eesti Naine Autor: Lia Virkus
Pea iga eestlase koduaiast võib leida lopsaka rabarberitihniku. Kuigi botaaniliselt on tegu lehtköögiviljaga, siis kasutuse järgi võiks seda, vähemalt meil, võrrelda puuviljade ja marjadega.
Aasiast pärinevat rabarberit ei osatudki alguses toiduks pruukida ning seda kasvatati veel 17. sajandil ainult dekoratiivtaimena. Manustati siiski juurtest valmistatud pulbrit, väikestes kogustes seedimist korrastava abivahendina, suuremates kogustes aga lahtistina. Rabarberijuuri kasutati ka naha parkimiseks ja värvimiseks. Söödavaks taimeks hakati rabarberit pidama alles 18. sajandi keskel, esimesena Inglismaal.

Selle mõnusalt hapuka lehtköögivilja varred on tegelikult paksenenud leherootsud. Hoolimata tugevast maitsest sisaldab rabarber kuni 93% vett.

Rabarberis leidub rohkelt C- ja K-vitamiini, B-rühma vitamiine ning samuti mineraalaineid. Taim sisaldab südamele ja vereringele vajalikku kaaliumi, mõõdukalt kaltsiumi, fosforit, rauda, mitmeid kasulikke orgaanilisi happeid. Rabarber alandab kolesteroolitaset ning läbi aegade on taime kasutatud loodusliku kõhulahtistina. Ta on kasulik luudele, lihastele ja närvisüsteemile.

Esimese värske aiasaaduse tervislikkust rõhutades ei tohi aga unustada, et rabarber sisaldab ohtrasti oblik- ehk oksaalhapet. Viimane moodustab organismis koos kaltsiumiga raskesti lahustuvaid sooli, mis võivad eelsoodumuse korral ladestuda kividena siseorganites, kõige sagedamini neerudes. Samas läheb aga luudele ja hammastele vajalik kaltsium kaduma. Seepärast soovitavadki toitumisasjatundjad rabarberit mõõdukalt tarvitada. Koos rabarberiga peaks alati tarbima mõnd piimatoodet – piima, jäätist, kohupiimakreemi, hapukoort, jogurtit või vahukoort. Ühe teooria kohaselt seovad piimatooted endaga oblikhapet, teise järgi aga aitavad korvata kaltsiumikaotust.

Ja veel üks oluline seik. Kui veel üsna hiljaaegu soovitati noori lehti varakevadel salatina kasutada, siis nüüd peetakse rabarberilehti lausa mürgiseks. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, pole surm rohke rabarberilehtede söömise tagajärjel maailmas sugugi haruldane. Niisiis tuleks kevadel loodusest otsida muud värsket rohelist – nõgest, naati, põdrakanepit, võilille, kortslehte või karulauku.

Säilitama peaks rabarberit külmkapis kas niiskesse köögirätti mähituna või augustatud kilekotis. Talveks vaga võib rabarberit lisaks keedetult hoidistamisele ka tükkidena külmutada.

Maitseainetest tasub vana tuttava kaneeli asemel ja kõrval katsetada ka ingverit ja kardemoni. Suurepäraseid maitsekooslusi annab rabarberiga alati maasikas, aga ka banaan.

Mida rabarberiga teha?
*Rabarberikoogid, -magustoidud ja –joogid on tuntud ja väga hinnatud. Hoidiste (moos, kompott, tšatni) valmistamine on ideaalne viis rabarberit tarvitada ja säilitada.Rabarberit võid säilitada ka sügavkülmutatuna

*Pista puhastatud-tükeldatud rabarber meepurki ja lase paar päeva seista. Segu saad lisada hommikusöökidele ja reele. Rabarber sobib värskena igapäevase toidu hulka, näiteks koos jogurti või kohupiimaga, leivasupi sisse, riispudru maitsestamiseks jpm.

*Paku rabarberikisselli, -moosi või –kooki koos mõne piimatootega. Piimas sisalduv kaltsium neutraliseerib rabarberi tugevad happed ja muudab need kergesti seeditavaks.

Rabarberilootsikud kitsejuustuga

Martsipani-rabarberi purukook ingveriga

Jäätis ingverirabarberiga
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa