Pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale

Allikas: Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Eelmisel nädalal toimunud seminaril „Elukeskkonna ja toidu kvaliteet“ tutvustati Eesti seireandmeid mulla, vee ja toidu kvaliteedi kohta. Tulemused näitavad, et nitraaditundlikel aladel on inimeste joogivee kvaliteet aastatega kahanenud – leitakse nii nitraatide kui ka pestitsiidide jääke ning sageli üle lubatud piirnormide. 
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbiviidud nitraaditundlike alade põhjavee seire tulemusi tutvustas Ülle Leisk: „Aastatel 2011-2015 on põhjavees nitraatide sisalduse kasvutendents suurenenud. Eriti just Adavere ja Aravete piirkonnas, kus oli mitmetes kaevudes (sügavus 10-30 m) nitraatide sisaldus üle 50 mg/l, mis on joogivee puhul üle lubatud piirnormi ehk ohtlik inimese tervisele“, sõnas Ülle Leisk. Pandivere allikates ja karstides on nitraatide keskmise sisalduse kasv aastate võrdluses olnud suur, üle 5mg/l, mis on samuti muret tekitav.

2015. a seirati pestitsiidijääke 33 põhjavee seirejaamast. 28 seirejaamast leiti herbitsiidi kloridasoon-desfenüüli (Metabolit B), neist 15 korral oli jääki üle lubatud piirnormi. Ametlikel andmetel seda ainet Eestis ei kasutata, aga ka varasemalt on proovides leitud juba ammu keelatud herbitsiidide simasiin ja atrasiin jääke. Samuti leiti eelmisel aastal kahest seirepunktist glüfosaadi jääke ja 7 punktist glüfosaadi laguprodukt APMA jääke, mis neljal korral ületas lubatud piirnormi. Veekogude varasemas seires esines äärmiselt toksiline AMPA ka suuremates jõgedes ja puhastusseadmete suublates. Aastatel 2012-2015 leiti pestitsiide jääke 35% punktides ning 22% punktidest ületasid jäägid piirväärtust.

Põllumajandusuuringute Keskuse andmetel on mullas hakanud suurenema fungitsiidide jääkide hulk ning jätkuvalt esineb selliseid pestitsiide, mida ammu enam ei kasutata. Näiteks insektitsiid DDT, mis keelati Eestis juba 1968. aastal, ja umbrohutõrjevahend trifluraliin. 80 ettevõttes tehtud uuringus ei leitud 2015. a ühtki jääkideta mullaproovi. Pestitsiidid kanduvad väikestes kogustes mullast taimedesse ja edasi söödaga loomadesse ning ikka leitakse DDT ka loomsetest saadustest, nt kanamunadest. Linnulihast leiti insektitsiidi kõrval ka taimehaiguste tõrjevahendi Vinclozolini ja üle lubatud piirnormi. Mees avastati mesilastele ohtliku neonikotinoidse putukamürgi Thiacloprid jääke.

Merike Toome Põllumajandusuuringute Keskusest andis täpsema ülevaate taimekaitsevahendite jääkidest taimsetest saadusest, millest võeti 292 proovi, neist 173 Eesti toidust. Eesti toidus leiti kõige enam jääke ühest maasika proovist, kokku 4 erinevat jääki. Ühest kurgiproovist ja kahest maasikaproovist leiti 3 erineva fungitsiidi jääki. Importoodetest sisaldas kõige rohkem jääke viinamari – kõigist 15st proovist leiti jääke, kõige rohkem oli ühes proovis 8 erinevat jääki ning ühte neist üle piirnormi. Ka banaanid olid valdavalt jääkidega. Mitme erineva pestitsiidi jääke avastati baklažaanist, banaanidest, paprikast, hernest ja apelsinimahlast.

„Seminaril tõdeti, et taimekaitsevahendite kasutus on tõusutrendis ja see kajastub nii keskkonnas kui ka toidus. Kestlikuks põllumajandustootmiseks ja inimeste tervise tarvis on vaja rakendada loodushoidlikke tehnoloogiaid ning keemiline taimekaitse peaks jääma äärmise hädaohu relvaks,“ sõnas seminari korraldaja emeriitprofessor Anne Luik.

Seminari korraldasid Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja taimekaitse osakond. Seminari ettekanded on üleval mahekeskuse kodulehel: mahekeskus.emu.ee.  
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa