Uudiskiri Instagram Facebook
 
Nädalalood

Mustikad – silmadele head!

Nädalalood

Mustikad – silmadele head!

Lia Virkus Eesti Naine
PrindiSoovita sõbrale Facebook
Foto: Lia Virkus
Mustikaid kutsutakse Jaapanis nägemise marjadeks. Sealsed uuringud on tõestanud, et mustikad aitavad leevendada silmade ülepingutusvaevusi, ergutavad võrkkesta verevarustust ja parandavad nõrgenenud nägemist.
Samuti peetakse väga oluliseks mustikate suurt antioksüdantide sisaldust, mis pärsib vähkkasvajate teket ja vananemisprotsesse.

Mustikates on suhkruid, orgaanilisi happeid, C-, B1-, B2-, PP-vitamiini, karoteeni, parkaineid ehk tanniine, pektiini, mineraalainetest mangaani ja rauda. Neid marju on alati kasutatud nii söögiks kui ka ravivahendiks, viimaseks otstarbeks sobivad ka lehed, mis sisaldavad parkaineid, orgaanilisi happeid, C-vitamiini ja mineraalsooli. Kõige suurem on lehtede ravitoime taime õitsemisajal, mida võiks korjamisel arvestada.

Eriti tuntud on mustikas olnud kõhurohuna ja küllap sobib mari selleks tänapäevalgi. Kõhukinnisuse korral süüakse värskeid, kõhulahtisuse korral kuivatatud marju. Värske mustikaga on ravitud maksa- ja sapihädasid, soolepõletikke ja maohaavu. Lehtede abil on diabeetikutel õnnestunud alandada veresuhkrutaset. Lehetõmmist on tarvitatud nahahaiguste ja suu limaskesta haiguste korral.

Viimasel aastakümnel on mustikat, eriti selle kultuurvorme põhjalikult uuritud ning leitud uusi tervendavaid komponente ja antioksüdante. Veel 10 aastat tagasi peeti antioksüdantide poolest kõige rikkamaks kapsast, maasikaid, spinatit ja spargelkapsast. Ent kui põhjalikul testimisel võrreldi 40 eri vilja ning marja, ilmnes, et looduslikule mustikale ei leidu antioksüdantide hulga ja nende kvaliteedi poolest võrdset. Nende hinnaliste ainete allikaks osutus üks antotsüaniinideks nimetatavatest looduslikest värvipigmentidest. Ehk siis – suur osa mustika tervislikkusest peitub sinises värvuses, mis meil vallatult suu ära värvib. Tõestust on leidnud ka see, et mida küpsem mari, seda rohkem pigmenti ja järelikult ka tervislikum.

Mustikatest on leitud ellaaghapet, mis on teaduslike uuringute käigus korduvalt näidanud vähivastast toimet. Rohkesti on mustikas lahustuvat kiudainet pektiini, mis on kõige muu kõrval tuntud ka kui halva kolesterooli koguse vähendaja. On leitud ka ühendeid, mis jäävad pidama põie siseseinale ega lase infektsioone põhjustavatel bakteritel seal pesitsema hakata.

Kõige parem uudis mustika tervistavate omaduste kohta kuulub aga geriaatria valdkonda. On suur tõenäosus, et mustikatest valmistatavad preparaadid hakkavad peagi leevendama vananemisega kaasnevaid hädasid, nagu koordinatsioonihäired ja lühimälu nõrgenemine. Teadlased annavad lootust, et preparaatide mõju ei ole mitte ainult ennetav, vaid ka tagasiulatuv ehk raviv.

SÄILITAMINE
Mustikaid on kõige lihtsam külmutada tervelt. Marjad võib ka koos suhkruga katki tampida. Niisugust marjasegu on hea panna putrudele ja pannkookidele, lisada smuuti, jogurti või kohupiima hulka. Hästi sobib marjatamp ka kisselliks, kõige hõlpsam ja tervislikum on seda külmunult lisada veest ja tärklisest valmis keedetud kuuma segu sisse.

Mustikas säilib suurepäraselt ka kuivatatud kujul. Kui kuivatamine on olnud reeglitekohane, ei kaota marjad vähimatki oma tervistavatest omadustest. Täisküpseid, kuivi ja puhastatud marju võib kuivatada elektrikuivatis, selle puudumisel aga paberiga kaetud ahjurestil, kindlasti ühekordse kihina. Temperatuur ei tohiks olla üle 50 kraadi, ahjuuks võiks õhuliikumise soodustamiseks olla sentimeetri võrra praokil. Pöördõhuga režiimil võib ahju panna korraga ka 2–3 resti, ukse avamine pole sellise režiimi puhul oluline. Parajalt kuivanud mustikad on katsudes kõvad, kuid siiski veel elastsed.

KULTUURMUSTIKAD
Uued suured, magusad ja väga ahvatlevad marjad, mis ei värvi suud ega sõrmi, on üha popimad ka Eestis. Kultuurmustikates on vitamiine (C-, PP-, B1-vitamiin), karoteeni, parkaineid, eeterlikke õlisid, mikroelemente (magneesium, raud) ning kiud-, park- ja värvaineid. Üks klaas mustikaid annab vaid 80 kalorit. Metsast korjatud mustikatega võrreldes on kultuurmustikates rohkem suhkruid ja vähem orgaanilisi happeid, mistõttu on need hoopis magusamad.

Uuringutest on selgunud, et kultuurmustikad sisaldavad kaks korda rohkem glükoosi ja fruktoosi kui metsas kasvanud harilik mustikas. Tänu oma keemilisele koostisele sobivad mustikamarjad ka diabeetikutele.

Apelsini-mustikamaius

Mango-mustikasmuuti

Mustikakeeks Kreeka pähklitega

KOMMENTAARID

Lisa kommentaar

Uued retseptid

Metsaste maitsetega lambakarree

Jõulud ja uusaasta
Metsaste maitsetega lambakarree