Uudiskiri Instagram Facebook
 
Nädalalood

Porgand - argine tervendaja

Nädalalood

Porgand - argine tervendaja

Lia Virkus Eesti Naine
PrindiSoovita sõbrale Facebook
Foto: Jaan Heinmaa
Üks-kaks porgandit päevas katab A-vitamiini vajaduse, et tagada hea nägemine, edendada keharakkude kasvu ning kindlustada terve nahk ja limaskestad.
Juba keskaegsetes raviraamatutes oli kirjas, et ükski juurvili ei ravi inimest paremini kui porgand. Toitainerikast porgandit on kasulik süüa toorena või juua sellest pressitud mahla. Toores vili tugevdab organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele, on kasulik A- ja C-vitamiini vaeguse, verevaesuse, isupuuduse, maksa-, neeru-, südame-veresoonkonna- ja ülemiste hingamisteede haiguste korral. Kui süüa toorest porgandit, väheneb mikroobide hulk suuõõnes tunduvalt.

Karotenoidide – porgand sisaldab neid rohkesti – tuntuimast esindajast beetakaroteenist toodab organism A-vitamiini. Viimane on vajalik toitaine limaskestade ja naha ainevahetuses ning rakkude, luukoe, hammaste, juuste ja küünte tervise hoidmiseks. See vitamiin hoiab korras nägemise ja tugevdab immuunsüsteemi. Kuumtöötlemine vähendab karotenoidide hulka, kuid muudab need paremini omastatavaks.

Porgandis sisalduvad kiudained seovad 30 korda rohkem vett, kui on nende oma kaal, aidates sellega tekitada täiskõhutunnet. Kiudained soodustavad seedimist. Ent tuleb meeles pidada, et karotenoidide imendumiseks on tingimata vajalik rasv, soovitatavalt taimeõli. Toore porgandi närimisel läbib umbes 75% karotenoididest seedesüsteemi ilma mingit kasu andmata.

Porgandit tasub süüa ka üldtugevdava vahendina suure füüsilise ja vaimse koormuse korral. Regulaarne porgandi krõmpsutamine mõjub soodsalt vereloomele, aitab alandada kõrget vererõhku ja pidurdada veresoonte lupjumist. Porgandite või porgandimahla abil suudab organism paremini võidelda bronhi- ja kopsuhaigustega.

Porgandis leiduv pektiin takistab kahjulike bakterite arengut sooltes.

Peale A- ja C-vitamiini leiab porgandist B-grupi vitamiine, foolhapet ja suhkruid. Mineraalainetest pakub porgand meile fosforit, seleeni, magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi ja mangaani.

Porganditoorsalatisse võiks lisada veidi sidrunimahla värvuse säilitamiseks, suhkrut happesuse mahendamiseks ja head toiduõli karotenoidide paremaks omastamiseks.

Hautatud porgand on soositud kuuma toidulisandina, eriti hakklihatoitude juures. Aga maitsvad on ka porgandiga supid, vokiroad, ühepajatoidud, hautised ja ahjuroad. Keedetud porgand sobib hästi pirukakatteks või -täidiseks, värske peenelt riivitud porgand aga pärmitainaküpsetistesse, vormi- ja ahjupannkookidesse

Porgandist saab valmistada ka keedist ja sukaadi. Talve üle elanud ja üsna palju maitset kaotanud porgandit võib kevadel veidi turgutada. Meie toidukultuuris on tuntuim porgandimaitsestaja jahvatatud muskaatpähkel, mis talvisele porgandipirukale just parajasti särtsu lisab. Väga põnevaid maitsenüansse võimaldab idamaine karri, värskust lisavad sidrunimahl ja sidrunipipar.

Ületalve säilitamiseks vajab porgand väga head keldrit, lisaks ka teadmisi ja kogemusi. Kui aga sügavkülmas on ruumi, võib porgandit külmutada kas jämedalt riivituna, viiludeks, ribadeks või väikesteks kuubikuteks lõigatuna. Ensüümide tegevuse peatamiseks blanšeeri porgandit alati enne sügavkülma panekut 3–5 minuti jooksul vulinal keevas vees, seejärel jahuta külma veega.

Väikesi porgandikuubikuid võid säilitada ka suhteliselt lahjas marinaadis, võttes 1 l vee kohta 1 sl soola ja 2 sl 30% äädikat. Kalla kuum marinaad poolpehmeks keedetud porgandikuubikutele, sulge purgid õhukindlalt ja pastöriseeri 90 kraadi juures 30 minutit. Niisugune hoidis sobib kartulisalatisse, aga ka lihatoidu kõrvale.

Õuna-porgandimuffinid

Kinnised porgandipirukad

Soe ingveri-porgandisalat

KOMMENTAARID

Lisa kommentaar

Uued retseptid

Rooskapsad sinepises koorekastmes

Argitoidud
Rooskapsad sinepises koorekastmes