Ürdiaed aknalaual

Autor: Maire Suitsu
Aastaringselt potitaimedena müüdavad aromaatsed ürdid on meie köögis üha sagedamateks külalisteks. Küllap on nii mõnigi usin ürdikasutaja mõelnud neid ka ise kasvatada, kuid pole mõttest kas ühel või teisel põhjusel kaugemale jõudnud.
 Aastaringselt potitaimedena müüdavad aromaatsed ürdid on meie köögis üha sagedamateks külalisteks. Küllap on nii mõnigi usin ürdikasutaja mõelnud neid ka ise kasvatada, kuid pole mõttest kas ühel või teisel põhjusel kaugemale jõudnud. Nüüd võiksime võtta asja ühiselt käsile, sest just praegu on igati sobiv aeg köögiaknale lõhnava, kauni ja lisaks veel ka kasuliku ürdiaia loomiseks. Valgust on juba küllaldaselt ning ka välistemperatuur ei ole enam nii madal, et akna avamine köögi tuulutamiseks võiks soojalembesemad ürdid põdema panna. Tuleb muidugi öelda, et taimede seemnest kasvatamine on selleks aastaks juba hiljaks jäänud, aga kui soovijaid leidub, siis võime selle ette võtta järgmisel aastal. Kuigi ei saa jätta mainimata, et ega seemnest kasvatamine polegi nii lihtne kui võib tunduda, vaid vajab üksjagu kannatust ja püsivust ega pruugi alati õnnestuda. Õnnestumine on aga algajale eriti oluline, sest vastasel juhul võib huvi asja vastu kaduda ja kogu hea üritus sinnapaika jääda. Alustagem siis esmalt lihtsamast ehk ettekasvatatud taimede või poe potiürtide istutamisest oma aiakesse. Valige parim koht Tähtsaks eelduseks potiürtide edukaks kasvamiseks on küllaldane soojus ja valgus, kuid samas ei tohiks neid ka üleliia olla. Tundidepikkune küpsemine lõunapoolsel aknal teeb taimedele kahtlemata halba, mistõttu tuleks valik teha ida- või läänepoolsete akende kasuks. Kui köögi asend seda ei võimalda, katsuge taimed jaoks leida mõni teine ruum, mis aga ei peaks olema magamistuba. Seda mitte ainult maitsetaimede tugeva lõhna pärast, vaid ka sellepärast, et rohelised taimed tarbivad pimedas ohtrasti hapnikku, võttes seda ära selles toas magavatelt inimestelt. Ettevalmistustööd Hiljemalt koos väljavalitud taimedega, aga veel parem juba enne seda varuge iga planeeritava taime jaoks kena glasuurimata savist pott koos samasuguse alusega. Leotage potte enne kasutuselevõtmist vähemalt ööpäev rohkes vees, et poorsed potid küllastuksid niiskusega ega hakkaks seda võtma mullast ära võtma. Poti valimisel unustage pikaealiste toalillede puhul kehtiv reegel, mis kirjutab ette võimalikult väikese poti. Maitsetaimede kasvatamiseks sobiva poti maht peaks olema mitte väiksem kui 1,5 liitrit, kuna liiga väikese mahuga pott täitub kiiresti taimejuurtega. Taime kasv peatub ning uued võrsed on nõrgad ja lõdvad. Maitsetaimed mõjuvad vaieldamatult atraktiivsemalt, kui neid on potis rohkem kui üks. Samas ei saa aga unustada, et iga taim vajab kasvamiseks ja arenemiseks ruumi ja valgust. Suurte lehtede ja laia võraga taimi nagu basiilikut võiks suuremas, 20 cm läbimõõduga potis olla 3–4 taime, väiksemate lehtede ja kitsama võraga taimi aga rohkemgi. Lillekasti või ovaalsesse potti istutades peaks taimede vahe olema mitte väiksem kui 8–10 cm. Muidugi varuge ka piisaval hulgal uut kasvumulda, milleks kõige paremini sobib mitte liiga rammus, liivasegune ja neutraalse rekstsiooniga lillemuld või nn kaktusemuld. Kasvuturvas vajaks happelisuse nõrgendamiseks iga kahe liitri kohta ühe supilusikatäie kustutatud lupja või puutuhka. Teiseks võimaluseks on keraamiline või plastikust kast, kuhu taimed saab vastavalt eelistusele panna koos pottidega või istutada otse mulda. Kastivariant jätab aiakesest ühtlasema ja rahulikuma mulje, võib aga mõne teise arvamuse kohaselt olla häirivalt korrapärane. Valik on teie teha! Kastivariandi kasuks peaks meeldimisest hoolimata eelistama siis, kui ilmakaari pole võimalik valida ning päikesepaistet kipub saama pisut palju. Aknalaual päikese seisev lahtiselt seisev taimepott kuumeneb kiiresti, muld kuivab ja taim närtsib; ka ei mõju kuumus kuigi hästi ürtide maitsele. Kui potid on ümbritsetud niiske mullaga, on see oht väiksem, lisaks mõjub taimedele soodsalt ka mullast aurustuv niiskus. (Vahetäidise niiskuse eest tuleb muidugi pidevalt hoolt kanda). Taimekastiks sobivad hästi terrakotavärvilised piklikud plastkastid, mida mitmes erinevas suuruses müüvad hooajal kõik suuremad toidumarketid. Algmaterjal poest või turult Oma esimest ürdiaeda võiksite alustada nendesamade potiürtidega, mida te tavaliselt ostate toidu maitsestamiseks. Toas kasvatamist taluvad murulauk, pune, majoraan, rosmariin, petersell, sidrunmeliss, basiilik ja veel mitmed muudki potiürdid. Üsna varsti on kevad juba nii kaugel, et saab juba osta avamaale istutamiseks mõeldud, kasvuhoonetes ettekasvatatud taimi, mida võite samuti potti istuda. Ükskõik millisest kohast te materjali ostate, unustage eestlase põline talupojatarkus, mis käsiks valida võimalikult suure ja kõrge taime või taimepuhma. Seda võite teha ainult sellisel juhul, kui tahate kogu taime kohe ära kasutada kas värskelt toiduks või kuivatamiseks. Edasikasvatamiseks valige võimalikud madalad ja jässakad taimed, mis pole veel välja veninud, taluvad ümberistutamist paremini, kasvavad kiiremini laiusse ja näevad kohe algusest peale kenamad välja. Plastpottides taimi kastke kojujõudmisel otsekohe ja pihustage kogu taim veega üle. Lõigake plastpott kääridega lahti ja võtke ettevaatlikult taime ümbert ära. Kärpige närtsinud ja rikutud lehti ning lühendage väga pikki juuri kääridega. Jagage puhmas ettevaatlikult, juuri võimalikult vähe kahjustades, mitmeks osaks. Väga tiheda puhma puhul istutage taimed kas mitmesse potti või valige välja tugevamad ja elujõulisemad. Kuna väga tihked taimepuhmad võivad väikesteks osadeks jagamisel puruneda, võite taimed alguses istutada väikeste kimpudena. Pärast edukat juurdumist võite üleliigsed taimed väikeste teravate kääridega ettevaatlikult kuni juureni ära napsata. Pange savipoti põhja kiht jämedat kruusa, kergkruusa või suur keraamiline potikild, kumer pool ülespoole, et kastmisvee ülejääk saaks nõrguda poti alaossa ega hakkaks juuri mädandama. Selle nn drenaazhi peale pange liivasegust kohevat mulda ning asetage sellele taimed nii, et muld muld kataks sama kõrgelt kui algses potis. Täitke kogu vaba ruum mullaga, ärge aga vajutage seda kätega kinni, nagu te tavaliselt teete vana mullapalliga toataimede ümberistutamisel. Tihendage pinnas hoopiski rohke, kuid aeglase kastmisega ning kui muld selle tagajärjel on ise kokku vajunud, lisage vajaduse järgi uut mulda. Pikematele taimedele või gruppidele, mis suurest puhmast lahtiistutamisel kipuvad kõikuma, võite panna ajutisteks tugedeks bambusest shaslõkivardaid. Kasti istutamisel pange selle põhja samuti drenaazhkiht, milleks sobivad võimalikult ebaühtlase kujuga kivikesed, kergkruus* või jäme lubjakivikillustik. Seejärel täitke kast umbes kolmveerand kõrguselt mullaga. Tehke mullasse pesad taimede või taimepottide jaoks, jättes neile 8–10 cm pikkused vahed, et igale taimele jätkuks õhku ja valgust ning ka ruumi ilusa lopsaka võra väljaarendamiseks. Kui taimed on paigal, täitke ka tühjaksjäänud ruum ja kastke see korralikult läbi. *Kergkruus on ehituses kasutatav, põletatud savist valmistatud looduslik toode. Seda toodetakse ka Eestis, kuid müüakse kahjuks vaid suurtes kogustes. Taimekasvatuse jaoks on meil saadaval neljaliitristes väikepakendites Soome toode “Biolan Ruukun voima kevytsora”. Kergkruusaga võite katta ka kogu vaba mullapinna, et takistada niiskuse liiga kiiret aurustumist Kui soovite, võite istutatud taime kogu söödava osa toiduks ära kasutada ja taime peaaegu juurteni tagasi lõigata, et siis hakata ootama täiesti uute võrsete kasvamist. Aiakese väljanägemist arvesse võttes oleks aga õigem taim tervelt potti istutada ja hakata teda kasutama vähehaaval, et taim pakuks ka silmarõõmu, mis on sellise aiakese puhul ju väga oluline. Kui teil on vaid paar-kolm lemmikürti, siis võiks igaühest olla lausa mitu potti, nii et taimed näeksid isegi intensiivse kasutamise puhul ikkagi kenad välja. Juurdumisperiood Kui taimed on istutatud, vajavad nad paar nädalat aega kohanemiseks ja juurdumiseks. See tähtis protsess peab tingimata toimuma otsese päikesepaiste eest varjatult. Kui taimi pole võimalik selleks ajaks täiesti varju paigutada, võite päikeseliste tundide ajaks panna taimede ja aknaklaasi vahele mingi kaitsva ekraani. Juurdumist kiirendab igapäevane võra piserdamine pulverisaatori abil toasooja keedetud või filtreeritud veega; otse kraanist võetud vesi kipub suurtele lehtedele jätma inetu valge sademe. Istutatud taimede mulda tohib uuesti kasta alles siis, kui istutamise juures täielikult läbiligunenud potimuld on jõudnud paari sentimeetri sügavuselt läbi kuivada ja heledaks muutuda. Liigne niiskus pidurdab taime juurdumist ning halvemal juhul võib juurestik isegi mädanema minna. Eduka juurdumise kindlaks tunnuseks on esimeste uute võrsete ilmumine. Nüüd võib hakata taimi juba kastma, kallates toaleiget vett potialusele või otse mullale, ka pole taimi enam vaja päikese eest varjata. Kastmisvajaduse väljaselgitamiseks pistke vähemalt ülepäeva nimetissõrm paari cm sügavuselt mulda. Kui sõrmeots jääb kuivaks, on kastmine vajalik; see reegel kehtib ka edaspidi. Vee pihustamist võite jätkata kastmisest sõltumatult, sest igapäevane võra niisutamine meeldib kõikidele maitseürtidele. Väetamise kohta on käibel erinevaid arvamisi. Ühed asjatundjad soovitavad taimi aeg-ajalt väetada köögiviljataimede jaoks mõeldud väetisega (mitte lilleväetisega). Teiste väitel kiirendab väetis küll kasvu, kuid vähendab lehtede-võrsete aromaatsust. Siingi on parimaks soovituseks ise praktikas järel proovida. Saagikorjamine Umbes nädal pärast esimeste uute võrsete ilmumist võite taimelt korjata esimest saaki. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on taime seisukohalt mitte ainult soodne, vaid isegi vajalik lõigata või murda mitte üksikuid lehti, vaid ikka terve oksake või võrse korraga. Siis ei pea taim raiskama energiat palja ja kasutu varre elushoidmiseks, vaid saab täielikult pühenduda uute võrsete kasvatamisele. Sügis ürdiaias Pole küll sobiv juba maikuus sügise saabumist meelde tuletada, aga mõne sõnaga pean ma siiski ka seda teemat puudutama. Oleks ütlemata tore teile kinnitada, et potiürdid peavad aknalaual vastu kogu pika ja pimeda talve. Kahjuks oleks see sulaselge vale, sest päevade lühenedes ja päikesevalguse intensiivsuse nõrgenedes hakkavad ürdid tasapisi kiduma. Nende kasv aeglustub, uued võrsed on kahvatud ja nõrgad. Välisõhk muutub külmemaks ning akna avamine köögi tuulutamiseks on niigi nõrgenevatele taimedele jaoks veel üheks ebasoodsaks teguriks. Nüüd on kõige õigem süda kõvaks teha, olemasolev saak enne selle lõplikku riknemist ära tarvitada, järelejäänud juurestik ja varred pottidest kõrvaldada ning kogu abimaterjal järgmise kevadeni talvekorterisse panna. Kui aga tühi koht teid kurvaks teeb, võite pottidesse panna näiteks kanarbikuga sarnanevat ja igasuguseid tingimusi – isegi kesktalvist aknaavamist taluvat erikat, mida on saada mitmetes värvitoonides. Pika talve jooksul on teil aega tagasi vaadata ning teha järeldusi, mida te järgmisel kevadel võiksite teisiti teha ja milliseid uusi taimi võiksite oma aiakesse soetada. Ja uut aednikukevadet oodates möödub talvgi märgatavalt kiiremini kui tavaliselt.  
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
kodukanake 29.sept 2009 14:58
öösel tarbivad taimed hapniku, sest valgust pole. Tagasi põhikooli tõepoolest, aga mitte loo autor, vaid kommenteerijad. \n\n(kuigi olen kuulnud, et öine hapnikukulu pole nimetamisväärne ja ka magamistoas võib taimi kasvatada)
Ketsh 29.juuni 2009 16:19
Tundub hea olevat proovin kindlasti
NurrMarta 30.juuli 2008 16:07
Põhikoolis ehk pöörati rohkem tähelepanu sellele fenomenile, et taimed sünteesivad valguse toimel süsihappegaasist hapnikku. Siin on jutt pimedast toast. Võta aga õpukud uuesti välja :)
Veiko 30.juuli 2008 15:51
Taimed tarbivad hapnikku? Kui omalajal põhikoolis käisin, siis taimed veel ei tarbinud hapnikku. Küllap siis on vahepeal hakanud.:)
pagarikass 18.nov 2006 21:56
pole supi sõber
tegelinski 18.nov 2006 18:16
Vahelduseks üks supp.. mix ka mitte. Aga piimakraami liiga palju nagu?
Võhlu 18.nov 2006 17:59
Supi maitse liiga koorene.
mummuliise 16.nov 2006 15:07
Tundub maitsev. Kasutatud nii piima kui rõõska koort. Ma kohe ei saa virisemata hinnata.
ummik 15.nov 2006 22:15
Liiga rammus ka minu jaoks:(
ämmamoor 14.nov 2006 09:33
meeldivad puljongisupid,liiga koorene
Atsinna 13.nov 2006 22:53
Tasub järele teha!
anskaja 13.nov 2006 22:42
Pildi peal näeb väga hea välja ja retsept on samuti paljulubav. Kindlasti proovin järele.
meggy 13.nov 2006 21:08
tuli kohe supiisu, tundub täitsa "söödav " olema.
alias20 13.nov 2006 11:43
Rammus:(
mägi 13.nov 2006 10:31
Proovin järele
iisver 13.nov 2006 09:13
pole viga
Gela 13.märts 2006 10:30
:Dikkkkka väga hea proovisin sööklas
Gela 13.märts 2006 10:29
minu arust oli pääris hea:)
jutita 13.mai 2005 13:18
vihma sajab aga ma pean varsti minema bussile et kohtuda keskaaegse pinginaabriga, sai ju kokku lepitud mis parata kui ilmad ei parane mitte üks raas pigem vastupidi.
tairiti 23.märts 2005 15:13
proovin ära:D
1