Igatmoodi vahvlid

Autor: Tiina Trolla, Heivi Peterson
Algamas on vahvlihooaeg. Mujal maailmas tähistatakse kevade algust vahvlite küpsetamisega. Ehk tasub seda toredat kommet ka Eestis hakata viljelema? Igaljuhul tasub katsetada.

Saksamaal võetakse kevade saabumine vastu suure ülemaalise vahvliküpsetamisega. Kristlased on vahvleid küpsetanud juba aastast 600. Sealt on see komme levinud ka Põhjamaadesse ning näiteks Rootsis on neid krõbisevaid maiustusi valmistatud alates 16. sajandist. Kuni 1953. aastani oli kevade saabumise ehk siis vahvlite küpsetamise päev nn. punane püha. Ühesõnaga vaba päev! Terve päeva sai olla taina ja kokkamise maailmas!

See päev märgib ära talve lõpu ja kevade alguse. On liikuv püha ja tavaliselt on see üks nädal enne palmipuudepühi, vahemikus 18 –28 märts. Sel aastal algab kevad 20. märtsil, kuid kuna see on tööpäev, siis oleks seda mõnus tähistada 25. märtsil. Pigem on see rahvapärane ning armas komme küpsetada ühel kindlal päeval vahvleid. Nende küpsetamise ajalugu ulatub keskaega, mil hakati sakilise raudpanni abil vahvleid küpsetama, südamekujulised vahvlirauad tulid 18 sajandil. Rootsi keeles nimetatakse seda päeva vårfrudagen mida on isegi rootslasel raske kiiresti hääldada ja sealt tuligi lihtsam variant våffeldagen. Vahvleid küpsetati sel päeval , sest lehmad hakkasid peale poegimist jälle piima andma ja kanad hakkasid rohkem munema. Kevad ju!

Koostisainete kokkusegamiseks on olnud mitmeid variante. 1664. aastast on Rootsis Nordiska muuseumis säilinud retsept, mis nägi ette selliseid koguseid:
  • 3 muna
  • 106 g kristallsuhkur
  • 106 g jahu
  • 27 g sulatatud võid
(kui tainas jääb liiga vedel, siis lisa suhkrut ja veidi jahu)
Kas sellisest apteekri täpsusest ka tulu tõusis, on raske öelda. Tehke proovi ja andke teada. Digitaalsete kaalude abil on kõik võimalik!

Paarkümmend aastat tagasi söödi vahvleid väga palju. Retseptid liikusid paberitükikestele kirjutatuna. Osade jaoks oli oluline vahvli krõbedus, teiste jaoks aga vastupidi pehmus ja muredus. Kolmandad tahtsid aga õige mustriga vahvleid. Muuseas, selle viimase abil saab maiasmoka vanust määrata. Ah, et kuidas? No väga lihtsalt! Vahvlid võib oma olemuselt jaotada vähemalt viieks:

• krõbedad ovaalsete ruutudega vahvlid,
• krõbedad, suurte täisnurksete ruutudega vahvlid,
• erinevad kreemitäisega poevahvlid, nt Koolivahvlid,
• poevahvlite lehed,
• pehmed südamekujulised vahvlid.

Iga vahvliliigi jaoks on olemas omad teadjad. Esimesed vahvliküpsetid, mida kasutama hakati, olid pikkade ja ovaalsete ruutudega täielikult avatavate raudadega masinad. Raske on öelda kui paljudes kodudes selliseid veel olla võiks, kuid küllap mõnes majapidamises see „massin” veel siiski alles olema juhtub.
Kui ovaalsete ruudukestega masinaid enam ei toodetud, ilmusid müügile Eestis valmistatud „Esvad”, millel olid suured ja alguses pisukest võõrastust tekitavad suured ruudud. Perenaised arutasid teemal, kas suureruudulised või hoopiski kitsad ja ovaalsed ruutudega vahvlid on paremad. Tainas oli ju sama, kuid suured ruudud tekitasid alguses umbusaldust ning seega vahvli peal olevad kujundid mõjutasid maitset.

Vahvli küpsetamine oli omaette rituaal. Kui lapsed olid ema vahvlite küpsetamiseks nõusse saanud, hakati üheskoos tainast valmistama. Kindlasti oli igas peres olemas oma retsept ja nõksud, kuid tavaliselt sisaldas tainas ohtralt mune, piima, rasvainet (sageli oli selleks margariin, harvem ka või), nisujahu ja suhkrut.
Kui tainas kokku segatud, asuti kohe asja juurde. Kui lapsed oli suuremad, siis küpsetasid nemad vahvleid. Muidugi ei suudetud mitte kunagi ära oodata vahvlimasina õige temperatuurini soojenemist, vaid ihaldatud maiust asuti küpsetama kohe kui tainas valmis. Tulemuseks oli vähemasti paari esimese vahvli ebaõnnestumine, kuid väikeseid magusasõpru see ei seganud. Nimelt oli vahvlite küpsetamine kogu pere suursündmus – lapsed ootasid esimesi vahvleid nagu linnupojakesed avatud nokkadega. Kui vahvliküpsetaja kaant paotati, kadus sealt vahelt pooltoores vahvel.
Arvan, et kõik suurema vaeva nägijad oli ahastuses, sest taldrik, millele valmis vahvel asetati, seisis tühjana. Tulemust ei olnud! Kui alguses oli pidev poolring ümber „imemasina”, siis see sõõr muutus üha laiemaks. Kes vahvli kätte sai, nosis krõbistades oma noosi. Tekkis kindel järjekord, kes järgmise vahvli saab, kuid taldrik oli endiselt tühi. Ehk mäletate küpsetaja tundeid?! Kes ei ole kunagi seda meelehärmi kogenud, see peaks kuskilt laenama/välja otsima vana hea vahvliküpseti, koguma kokku terve pere või suguvõsa ja asuma vahvleid küpsetama. Kõige lihtsam ja samas ka minu lemmikretsept on selline:

Krõbedad vahvlid
  • 100 g võid
  • 1-1,5 dl suhkrut 
  • 3 dl piima
  • 2 muna 
  • 3 dl jahu
Sulata rasvaine, jahuta see. Kalla rasvaine hulka piim.
Lisa kanamunad ja suhkur. Kasuta segamiseks metallist visplit, siis on kindel, et tainasse ei jää tükke ka peale nisujahu lisamist. Vispelda segu korralikult läbi ja lisa nisujahu. Maitseainena võid kasutada vanilliinsuhkrut. Katsetada tasub ka riivitud muskaatpähkliga.

Praegusel ajal müüakse sootuks teistsuguseid vahvliküpsetajaid. Retseptidki on pisut muutunud. Vahvlid küpsevad osaliselt auru abil ning päris krõbedaid vahvleid on üpriski keeruline küpsetada. Erinevate kujudega vahvliküpsetite abil võib luua tõelisi maitseelamusi. Lihtsamat sorti vahvlid sobivad argipäeva, kuid kindlasti tasub proovida ka mõnda ebaharilikku, nt teravamaitselisi vahvleid.

Kaasaegsed vahvlid on sootuks teistsugused - südamekujulised ja paksud. Retseptid on selle masinaga küpsetamiseks sellised:

Jogurtivahvlid
umbes 7 vahvli

  • 125 g võid
  • 1 sl suhkrut
  • 4 muna
  • 3,5 dl jahu
  • 2,5 dl jogurtit
  • soola
Sega omavahel sulatatud või, nisujahu ja jogurt. Eralda munakollased munavalgetest. Lisa munakollased tainale.
Vahusta munavalged koos suhkruga tugevaks vahuks ning lisa ettevaatlikult segades tainale.
Pane vahvliküpseti sooja. Vajadusel määri rasvainega. Kui masin on soe, hakka küpsetama. Vahvlid tuleb küpsetada kuldkollaseks.


Pärmivahvlid kardemoniga
umbes 12 vahvlit

  • 6 dl grahamjahu (täisteranisujahu), võid asendada nisujahu ja kaerakliidega
  • 2 tl kardemoni
  • soola
  • 150 g pärmi
  • 3 sl mett
  • 4 muna
  • 4 dl piima
  • 1 pk kuivpärmi (11 g)
  •  
Sega kuivpärm nisujahu hulka. Sulata rasvaine ja sega sinna hulka leige piim, vedel mesi, lahtiklopitud munad, kardemon ja sool. Lisa tainale nisujahu ning sega ühtlaseks massiks..
Lase tainal seista umbes 1 tund.
Pane vahvliküpseti sooja. Vajadusel määri rasvainega. Kui masin on soe, hakka küpsetama. Vahvlid tuleb küpsetada kuldkollaseks.

Ürdised pipravahvlid
umbes 12 vahvlit
  • 250 g võid
  • 6 muna
  • 7 dl nisujahu
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • soola
  • 2,5 dl köögiviljapuljongit
  • 1 paprika
  • 1 tl kuivatatud basiilikut
  • 1 tl kuivatatud tilli
Sulata rasv. Sega rasvaine hulka munad. Lisa küpsetuspulber ja sool nisujahu hulka, sega ning lisa segule vaheldumisi köögiviljapuljongiga.
Tükelda paprikakuubikud ning lisa need koos ürtidega tainale.
Pane vahvliküpseti sooja. Vajadusel määri rasvainega. Kui masin on soe, hakka küpsetama. Vahvlid tuleb küpsetada kuldkollaseks.


Porgandivahvlid


  • 100 g võid
  • 1-1,5 dl suhkrut
  • 3 dl piima
  • 2 muna
  • 3 dl jahu
  • 1 porgand

Sulata rasvaine, jahuta see. Kalla rasvaine hulka piim.
Lisa kanamunad ja suhkur. Kasuta segamiseks metallist visplit, siis on kindel, et tainasse ei jää tükke ka peale nisujahu lisamist. Vispelda segu korralikult läbi ja lisa nisujahu. Riivi porgand peene riiviga ja sega tainasse. Serveeri kohupiima ja moosiga.




Seenevahvlid

  • 100 g võid
  • 3 dl piima
  • 2 muna
  • 3 dl jahu
  • 150 g seeni
  • 1 sibul
  • 1 küüslauguküüs

Sulata rasvaine, jahuta see. Kalla rasvaine hulka piim.
Lisa kanamunad. Kasuta segamiseks metallist visplit, siis on kindel, et tainasse ei jää tükke ka peale nisujahu lisamist. Vispelda segu korralikult läbi ja lisa nisujahu. Haki seened ja sibul võimalikult väikesteks tükkideks. Lisa purustatud küüslauguküüs.
Serveeri riivitud parmesaniga segatud hapukoorega.
Kolmanda vahvlisordina saab poest osta lehtvahvleid. Meie foorumis on olnud juttu sellest, kuidas valmistada lihtsasti kondenspiimakreemiga valmistatud iirise torti. Lisaks võib kasutada ka nn fariinikaramelli, mis meenutab iiriskommi. Mida rohkem fariinikaramelli keeta, seda paksemaks see muutub.


Fariinikaramell

4 dl vahukoort
4 dl fariinisuhkrut (2 dl fariinisuhkrut ja 2 dl kristallsuhkrut)
4 tl võid
2 tl vanilliinsuhkrut
1. Pane koor ja suhkur keedunõusse;
2. Keeda madalal kuumusel pidevalt segades 20-30 minutit. Iiris on valmis kui tilk iirist, muutub kõvaks vee sisse kukkudes;
3. Sega või ja vaniljesuhkur segu hulka ja määri vahvlilehtede vahele.
Sellest kogusest peaks jagub 1 pk vahvlilehtede jaoks.
Vaata lisaks ka Merilini valmistatud  toorjuustuparfeega täidetud krõbedaid vahvleid.
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
cerafill 22.mai 2012 15:15
ma olen saanud midagi taolist. Suitsuvorsti ja tomatiha väga hea oli :)
Kelli 05.jaan 2011 17:13
ei tulnud hea
1