Jõulupraeks sobib sealiha asemel ka kana või kala

Autor: Toidutare.ee
Euroopalikule jõululauale on ajast aega kuulunud liha. Enim on harjutud sööma sealiha, kuid miks mitte pakkuda vahelduseks jõululaual hoopis veiselihast, kanast või kalast valmistatud praadi.
Kui põhjaeurooplased on jäänud jõulupraadi valmistades truuks sealihale, siis kesk- ja lõunaeurooplased eelistavad rohkem linnuliha ja järjest enam on hakatud sööma ka kala.
Millist lihatükki praeks valida, sõltub maitse-eelistustest, rahakoti paksusest ja pere suurusest, sest näiteks kaheliikmelise pere tarvis pole otstarbekas osta kalkunit, vaid piisab kanast.
Ahjus küpsetamiseks sobivad suured, pehmed ja hästi laagerdunud rümbaosad. Tavaliselt on need tükid kilosed või veidi suuremad. Mida suurem praetükk, seda mahlasem ja majanduslikult kasulikum osta see on. Parim liha ahjus küpsetamiseks on selja- või abatükk. Sobilik on ka vaagnaluu ümber olev liha.
Küpsetamisel kehtib kaks väga lihtsat reeglit: mida suurem on küpsetatav lihatükk, seda madalamal temperatuuril tuleb seda küpsetada (näiteks kalkunit 125 kraadi juures), ning mida õhem ja väiksem on lihatükk, seda kõrgemat temperatuuri see talub (näiteks lihast lõigatud ribasid võib küpsetada 200 kraadi juures).
Kui lihatükk sisaldab mõnevõrra rasva, asetatakse see pannile, rasvane pool ülespoole – see takistab vedeliku aurustumist ja sulav rasv niisutab küpsevat liha. Sellisel juhul pole praetükki vaja pidevalt leemega kasta. Väherasvaste praadide pinnale võib asetada rasvased singiviilud.

Jõulukana mangokastmega


Lõhe tainas


Jõulupraad veiselihast

Artikkel ilmus 15. dets.2005 Postimehe lisas "Kasu
"

MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa