Presto Pesto

Autor: Angeelika Kang
Traditsiooniliselt koosneb pesto basiilikust, piiniaseemnetest, küüs-
laugust, Pecorino Sardo või Parmeggiano Reggiano juustust ning oliiviõlist.
Samas on pesto mõiste aja jooksul laienenud ja nii võib pestoks nimetada ka väga erinevatest komponentidest püreestatud või uhmerdatud külmi kastmeid.
  • Pecorino Sardo või Parmeggiano Reggiano asemel võid kasutada ka mõnda teist parmesanilaadset juustu, näiteks kodumaist Fortet. Võimalusel väldi valmisriivitud juuste.

  • Pesto säilib külmkapis õhukindlalt suletavas nõus või purgis kuni 3 päeva. Jälgi, et kaste oleks korralikult õlikihiga kaetud.

  • Piiniaseemned on pestos parimad, aga sobivad ka seedermänniseemned. Säilita hinnalisi piiniaseemneid sügavkülmikus, nii väldid õlirikaste seemnete riknemist. Enne pesto valmistamist rösti seemneid kuival pannil või 200-kraadises ahjus 5–10 minutit.

  • Itaalia perenaiste arvates valmib parim pesto uhmris, tänapäeval kasutatakse siiski ka minilõikurit või köögikombaini, mis teevad töö tunduvalt kiiremini ära.
Pistou
Külm Prantsuse ürdikaste, mis koosneb uhmris peenestatud basiilikust, küüslaugust, ning oliiviõlist. Soovi korral lisatakse ka riivitud parmesani. Tüüpiline lisand Provence’i piirkonnas, kus seda lisatakse pastaroogadele, suppidele (näiteks Soupe au Pistou) või määritakse röstitud saiale. Erinevalt itaallaste pestokastmest ei sisalda pistou piiniaseemneid.
Päikesekuivatatud tomati pesto
Pikantne pesto, mis on suurepärane pastaga, crostini-katteks või grillitud suvikõrvitsatega.
Rukolapesto
Vürtsikas pestokaste, mis sobib oivaliselt just keedetud pastaga. Pese rukola hoolikalt külma veega ja raputa täiesti kuivaks.
Allikas: Oma Maitse
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa