Suure naabri söögilaualt

Autor: Raili Mikk
Kui eestlased tänapäeval pelmeene keedavad või kapsasuppi söövad, ei juurdle nad selle üle, milliselt maalt see toit pärit on ja kui kauge aja tagant ta oma alguse on saanud. Vene köök on meile ajaloolistel põhjustel lähedaseks ja omaseks saanud.
Venelaste toidulauda iseloomustab külluslikkus, nad armastavad süüa palju ja tihti.
Väga tähtsal kohal on venelaste jaoks läbi aegade olnud supid, mis olid vanasti tummised, paksud ja toitvad ning meenutasid rohkem pajaroogasid. Neid keedeti ahjudes, kuna pliit jõudis Venemaale 17. sajandil, siis, kui igal endast lugu pidaval Vene ülikul oli oma prantsuse või saksa päritolu kokk, kes pidi iga päev valmistama uusi ja külluslikke söömaaegu, mis kestsid tavaliselt varaste hommikutundideni.
Oluline osa Vene köögist kuulub kodu- ja metslindudest valmistatud roogadele. Eestlastelegi tuttav teema on kõikvõimalike aia- ja metsasaaduste soolamine ning hapendamine. Vene köögi olulisemad maitseained selle juures on sool, pipar ning värske koriander (kinza). Enamike toitude lahutamatud komponendid on sibul ja küüslauk, nendega ei tasu kunagi koonerdada. Väga palju valmistatakse suupisteid ja külmi roogi. Sealt ka meie jaoks sõna “sakuska”: soolaseened, kalamari, sink, pasteet, sült, pliinid, pirukad, keedetud munad jne. Kõike seda muidugi pitsi külma viina peale!

Borš
Hapukapsasupp
Seljanka
Uhhaa
Kiievi kotletid
Täidetud munad heeringaga
Bitkiid
Kartulisalat seentega
Siberi pelmeenid
Požarski kotletid
Pliinid
Kulebjaaka
Rastegai
Vareenikud
Moskva pontšikud
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa