Veiselihast roog kiidab tegijat

Autor: Raili Mikk
Eestlane on sealihasööja, ei mingit kahtlust. Veiseliha alles kogub populaarsust ja lihaveiste kasvatamine areneb meil väga hoogsalt. Laagerdunud veiseliha pole enam tundmatu mõiste, vaid seda teatakse küsida ja head kvaliteeti taga nõuda.
Laagerdamine on protsess, kus liha jahedas hoidmise käigus lagunevad sidekoed, liha muutub pehmemaks ja see omakorda kiirendab toiduvalmistamist. Värske veiseliha laagerdumisaeg võib ulatuda ühest kuni nelja nädalani. Kui veisesisefilee on kalleim ja hinnalisem lihatükk, siis maitselt on suurepärane ka marmorliha. See on hea toitumusega veiste laagerdatud liha, mis jääb küpsetamisel mahlane ja on maitselt rikkalikum.
Maitseainetemaailmal on rauarikkale veiselihale pakkuda tohutult palju kaaslasi: värsked ürdid (peamiselt rosmariin ja tüümian), kuivatatud maitseainesegud, küüslauk, punane vein, kadakamarjad, sinepiseemned, puuviljad. Hästi mõjub väherasvasele veiselihale marineerimine ja  pekisemate peekonilõikudega pikkimine. Veiseliha puhul on tõsi, et liiga palju maitseid korraga patta panna pole hea, muidu võib liha enda naturaalne mekk ja hõng kaotsi minna.
Ja üks asi veel – millegipärast kutsuvad inimesed veiseliha loomalihaks! Loomi, mille liha me sööme, on ju väga palju, ärme siis ekslikult ainult ühte neist loomalihaks nimeta.

Millist lihatükki osta?

Tagakoot
Sitke ja sooniline lihatükk, aga sobib ideaalselt keetmiseks ja hautamiseks, kuna sääreluus olev luuüdi annab head lisamaitset. Veisekoodi lõike nimetatakse ka osso buccoks, kuigi klassikaline Itaalia toit valmistatakse vasikakoodist.

Abatükk
Kondiga abatükk sobib supi ja puljongi valmistamiseks, kondita abalihast saab teha pajaroogi, aga ka böfstrooganovi. Kuigi viimane on gurmeeklassikuna ikkagi parim just fileelihast.

Saba
Hea supi ja puljongi materjal.

Sisefilee
Kõige väärtuslikum osa veise lihakehast, tõeliselt pehme ja hinnaline tailiha! Veise sisefileest valmivad piprapihv, chateaubriand, fileemedaljon, boeuf a la tatare jne. Samuti sobib filee täidetuna ahjus küpsetamiseks, grillimiseks ja barbecue´ks.

Välisfilee
Sobib praadimiseks, grillimiseks, hautamiseks, ahjus küpetamiseks. Eriti hinnatud on nn marmorliha, mida saab pihvidena praadida (romsteek, minutipihv). Sobib ka grillida ja moorida, ribadena kasutatakse ohtralt vokitud- ja pajaroogades, marineeritult ja suure tükina sobib pista barbecue-, suitsu- või praeahju. Maitsvad on täidetud fileerullid ja -taskud (hästi sobib veiselihaga kokku pekisem sealiha, nt peekoni lõigud). Välisfileed kattev kelme tuleb enne toiduvalmistamist eemaldada.
Antrekoot
Veise turjaliha, mis on samuti nn rasvakihtidest läbi kasvanud, sulab suus ja on üks mahlasemaid veiselihatükke. Sobib hästi grillimiseks ja praadimiseks. Kui liha pole laagerdunud, vajav antrekoot marinaadis hoidmist, et liha jääks praadides pehme.

Lihtne ja tuline: Faijtas
Liharoogade tipp: Rostbiif 
Vastupandamatu: Talvine toekas rostbiifi salat
Lihtne vokiroog: Nuudlid veisefilee ja krevettidega
Gurmaanide lemmik: Boeuf a la Tatare 
Hea kastme nipp pealekauba: Naturaalsed veiselihapihvid  punaveinikastmega
Eriline: Veinine veiseliha šokolaadikastmes
Tuttavad maitsed: Sinepine härjafilee 
Viib keele alla: Mahlaseks marineeritud antrekoot
Hapu ja magusa liit: Pohladega böfstrooganov 
Tõeline argiroog: Azuu  
Varu aega: Tafelspitz 
Avaldab muljet: Burgundia pajaroog II
Muredaks küpsenud: Osso bucco
Suurele seltskonnale: Täidetud vasikaliharull
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa
Mõhk 15.jaan 2016 00:22
Eestlane on sealiha sööja peamiselt seetõttu, et see on mitu korda odavam kui veiseliha jt. Ma pakun välja, et eestlane sööks suurima heameelega ka ulukit ja lammast võrdses osas sealihaga, rääkimata veise- ja vasikalihast, kui ainult rahakott kannataks! *nutab suurest meelehärmist suure lihasõbrana
1