Sündinud Amarone heaks

Masi veinimajast Gargagnago külas Masi orus on viimastel aastatel saanud tuntud sihtpunkt nii…
Masi veinimajast Gargagnago külas Masi orus on viimastel aastatel saanud tuntud sihtpunkt nii veinitootjate kui ka -sõprade seas.
“Peaaegu iga kuu satub meile käima asjatundjaid, kes tahavad Veneto veinivalmistamise meetodeist rohkem teada saada,” nendib olukorda tagasihoidlikult valgustades Raffaele Boscaini, Masi tehnilise meeskonna juht. Tema alluvusse kuuluvad nii keemikud, aednikud kui ka veinimeistrid. Boscaini võtab oma kodupaiga veini ainulaadsust eelkõige privileegina. Masi koduaiad asuvad romantilise Verona ümbruses, kus kuuendat põlve harib veinimaid Boscainide perekond. Koos krahviperekonna Serego Alighieriga, poeet Dante otsese järeltulijaga, valmistatakse veine Valpolicellas ja arendatakse marjasorte kuulsas Toscana eksperimentaalaias. Kokku kolmel katsealal kasvab 48 sorti ja nende klooni, nii kohalikud kui ka rahvusvahelised sordid. Katsetatakse eri vaate ja apassimento-tehnikaid. Uued koostööprojektid, kus samu tehnikaid kohalikel sortidel kasutatakse, on hästi käivitunud ka kahel saapamaa ülaääre tippalal Friulis ja Trentinos, viimases koostöös Bossi Fedrigottiga.

Uuendused või vanad head tavad
Moderniseerides veinivalmistamise võtteid, aretades uusi marjakloone ja viies läbi igasuguseid muudatusi veini valmistamise protsessis, on aeg see, mis otsustab, kas uuendus töötab või ei. “Traditsioon tähendab lepingut ajaga,” suhtub Raffaele Boscaini innovaatilisusesse fi losoofi liselt. “Viinamarjad ja viinapuud on nagu pereliikmed. Kui oled maast madalast harjunud nende kasvamisele kaasa elama ja tead, millised mured-rõõmud veinitegemisega kaasas käivad, siis juhtub kellega tahes nii nagu minuga. Veini valmistamisest saab varakult elustiil, see on oma pere lugu, mis sind kasvatab ja hoiab,” nendib ta.

Inetu pardipoja lugu
Ajalooliselt hakkati Amaronet Valpolicella aladel valmistama juba 2000 aastat tagasi. Tänaseks kuulub Masi veinimaja Valpolicella Classico DOC piirkonda ja möödunud aastal pälvis Amarone kõrgelthinnatud DOCG tiitli. Vein on hinnas ka kui pika säilitamispotentsiaaliga jook, isegi kuni 30-35 aastat. “Oleme oma asjale pühendunud. Kui minu isa Masi veinimajas 1970. aas-tatel alustas, keskendus ta arendama Valpolicella lihtsat ja odavat argiveini, uskudes kohalikesse Amarone sortidesse. Need olid ajad, mil paljud hakkasid neis kahtlema. Variant oli pöörduda rahvusvaheliselt läbilöövamate sortide usku. Praegu me juba teame, et kuigi Vana-Rooma veinivalmistamise tehnikaid on edasi arendatud, on vettpidav ikkagi idee otsida uut vana seast. Iidne Itaalia Corvina sort vajas apassimentovõtet ja ilma selleta joodaks Valpolicellas võib-olla praegugi väga lihtsaid punaveine.” Argentinas hakkas Veneto ikoonveinide eeskujul veine valmistama Raffaele isa Sandro Boscaini 1980. aastatel. Tupungato klimaatilised tingimused näisid kõige paremini sobivat apassimento-võtete arenduseks. Julge samm ja uudishimu on end ära tasunud. Itaalia ja kohalikke sorte Veneetsia stiilis kokku liites on loodud näiteks ka Eesti veinisõbrale tuttavad Passo Doble ja Corbeci vein.
Milles seisneb apassimento-meetod?
See on veinivalmistamise meetod, kus kasutatakse poolkuivatatud marju. Kui Amaroned ja Reciotod valmivad täies ulatuses poolkuivatatud marjadest, siis Ripasso-veinide puhul lisatakse Valpolicella veinile kuivatatud marju teise kääritamise alustamiseks. Kui varem kasutati kuivatatud marjade asemel Amarone veini käärimissetet, siis kuivatatud marjad annavad veinile juurde rohkem sügavust ja pehmust. Ka annab see võimaluse valmistada Ripasso-veine neil aastail, mil Amaronet ei saagi valmistada. Marjad pannakse kuivama kohe pärast korjet oktoobris. Ja mida hõredamad on kobarad, seda parem. Seega on viletsad kevaded siin aladel väga oodatud. Marjakobaraid tekib juba looduse abiga vähem. Jahedas ja hästi ventileeritavas ruumis ei tekita liigne niiskus hallitust ja teisalt ei krimpsuta liigne kuivus marju liiga kiiresti. Kui õige suhkrusisaldus marjas on saavutatud (tavaliselt jaanuari keskpaiku), nakatatakse väike osa Corvina marjadest Amarone jaoks väärishallitusega. Nii saadakse veinisse suurem glütseriinisisaldus, mis väljendub veinimaitse peaaegu ideaalses tasakaalus.

Milliste veinide puhul seda võtet kasutatakse?
• Kuivad punased Amaroned: tegu on 100% poolkuivatatud marjadest valminud veiniga.
• Magusad punased ja valged Reciotod: tegu on poolkuivanud marjadest valmistatud veiniga, mis kääritamise lõpus maha jahutatakse.
• Ripassod: veinile lisatakse kuivatatud marju ja see algatab nn teise käärimisprotsessi. Vein saab tavaveinist sügavam ja maitselt intensiivsem. Kasutatakse nii valgete kui ka punaste veinide valmistamisel.

Masi Costasera Amarone

Kuiv, täidlane ja pehmete tanniinidega, šokolaadine, ilusa puuviljase happega Amarone valmib vaid poolkuivatatud marjadest. Need on kaotanud kuivades 35–40% oma kaalust. Sortidest on lubatud kasutada Corvinat, Rondinellat ja Molinarat ja vaid Corvinat saab nakatada väärishallitusega. Võte annab aga veinimaitsele juurde sügavust ja jõudu. Vein sobib ideaalselt punasest lihast roogade ning tugevate juustudega.
VAATA LISAKS
MINU HINNE
KOMMENTAARID
Lisa kommentaar
Nimi:
Sisu:
Lisa